Erasektoris ei olnud siseaud funktsioone täpselt määratletud ning seetõttu lahendasid selle valdkonna probleeme ettevõtte juhid. Tegelikkuses tekkis seetõttu teatavaid probleeme, sest oli raske tagada siseaudiitori funktsiooni sõltumatust ettevõtte juhtidest. Siseaudiitor vastutab selle eest, et välja tuua ettevõtet ohustavad riskid ja vastavalt sellele kujundada enda tegevus ning anda omanikele ja juhtidele kindlustunne, et ettevõtte püstitatud eesmargid saavutatakse. Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi ja kvaliteeti. Siseaudiitori funkts ettevõttes on kõikehõlmav. Iga tegevuse, protsessi ja
Objektiivsuse nõue tähendab keeldu osaleda mistahes tegevuses või suhetes, mis võib kahjustada siseaudiitori sõltumatust, sõltumatut hinnangut ning kohustust avaldada kõik teadaolevad faktid moonutamatult. Konfidentsiaalsus määratleb iga siseauditi protsessi käigus või mõnel muul viisil saadud informatsiooni avaldamise keelu kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui tekib seadusejärgne või ametialane kohustus seda teha. Kompetents määrab, et siseaudiitoril peab oma siseauditeid läbi viima rahvusvahelistele siseauditi standarditele vastavalt. 2. SISEAUDITI TEOSTAMINE Tulenevalt Committee of Sponsoring Organizatsions of the Treadway Commission (COSO) lähenemist lähtub siseaudit kui kindlustandev tegevus iga konkreetse auditi läbiviimisel metodoloogiliselt Eesmärk Risk Kontrolli kontseptsioonist, s.o ahelast. 8 Põhitegevuse eesmärgid
Siseauditi funktsiooni rakendatakse selleks, et saada ülevaade ettevõtte seespool toimuvast. Avaliku ja erasektori toimimine on mõneti erinevatel alustel ning see nõuab ka siseauditi funktsiooni erinevaid rakendusi. Toime alusel on nad aga mõlemas sektoris suhteliselt sarnased, siis üldpõhimõtteid on võimalik rakendada mõlemas. Siseaudit on asutuse funkts, mille käigus uuritakse asutuse sisekontrollisüsteemi. Nimetatud kohustus lasubki siseaudiitoril, kes on oma tegevuses objektiivne ja sõltumatu, see on kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mille tulemusel peab ettevõtte tegevus täiustuma ning lisanduma ettevõtte täiendav väärtus. Avaliku sektori asutuse juhtidel lasub vastutus moodustada siseauditi funktsioon asutuses ning täita see vastava kvalifikatsiooniga personaliga. Samas võib siseauditi funktsiooni ka teenusena sisse osta. Avalikus sektoris võib siseauditi funkts sõltuda juhtkonna tahtest või valdkonna
Monitooring on pidev ja toimib igapäevaste protsesside kaudu. Võidakse kasutada näiteks juhtkonnale esitatavaid perioodilisi tegevuseülevaateid. Ühekordsete hindamiste ulatus sõltub oluliselt riskide hindamisest ja igapäevase monitooringu tõhususest. Kui avastatakse olulisi puudusi sisekontrollisüsteemis, siis tuleb sellest kohe informeerida pädeva taseme juhte, tõsistest puudustest aga tippjuhtkonda. Sisekontrollimonitooringus on oluline koht siseaudiitoril. 9 Siseaudit on oluline osa sisekontrollist ning see funktsioon ei saa eksisteerida eraldi asutuse üldistest eesmärkidest. Siseauditi funktsioon peab igati toetama oma tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Et hinnata organisatsiooni sisekontrollisüsteemi, tuleb koguda piisavalt infot olemasoleva olukorra ja tegevuste kohta. Hindamise oluliseks aluseks on COSO-mudel
Monitooring on pidev ning toimib igapäevaste tegevusprotsesside kaudu. Võidakse kasutada näiteks juhtkonnale esitatavaid perioodilise tegevuse ülevaateid. Ühekordsete hindamiste ulatus sõltub oluliselt riskide hindamisest ja igapäevase monitooringu tõhususest. Kui avastatakse olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis, siis tuleb sellest koheselt informeerida pädeve taseme juhte, tõsistest puudustest aga tippjuhte. Sisekontrolli süsteemi monitooringul on oluline koht siseaudiitoril. Siseaudit on oluline osa sisekontrollist ja see süsteem ei saa eksisteerida eraldi asutuse üldeesmärkidest. Organisatsiooni sisekontrolli süsteemi hindamisel tuleb koguda piisavalt infot olemasoleva olukorra ja tegevuste kohta Hindamise peamiseks aluseks on COSO mudel. Kogutud info alusel saab otsustada, milliseid kontrolle on rakendatud ja kavandatud, kas need on küllaldased, tuleb muuta või rakendada uusi.