Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv?
Otspinna töötlemiseks kasutan otsatera, välispinna töötlemiseks aga astmetera. II paigaldus detaili kinnitan nüüd spetsiaalse torni abil. Otsateraga töötlen teise otspinna ja seni töötlemata jäänud välispinna (80mm) Välispinna töötlemiseks on vaja kasutada välistreitera ja soonetera (R5 raadiuse andmiseks üleminekul). Siseava töötlemiseks on vaja kasutada siseastmetera ja kui I paigaldusega ei ulatunud kogu sisepinda töötlema sisetreiteraga, siis lisaks see ka. III paigaldus paigaldamine puurpinki, kus puuritakse vastavad avad. Pind 1: otsatera R Pind 2: välistreitera R Mõlema pinna puhul on nõutud pinnakaredus 12,5m, seega nõuded ei ole väga karmid antud pindade suhtes, teiste pindade puhul tuleb kasutada ka P, M tähisega terikuid. Teriku materjalina võib kasutada karbiidkermist. ISO 513 standardite järgi oleks
· Mõõteriistad - joonlaud, nihik, kruvik, keermekammid, kaliibrid (sise ja välis), nurgikud, rismus, nihikrismus, vesi- lood, etalonid, profilomeetrid jms. · Abitööriistad - tsentrid (pöörlevad ja mittepöörlevad), mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad. 9 TREITERADE OSAD JA GEOMEETRIA OTSATERA SISEASTMETERA LÕIKAVOSA PEA ASTMETERA KUJUTERA KEERMETERA KEHA MAHALÕIKETERA 10 TREITERA GEOMEETRIA TREITERA GEOMEETRIA MOODUSTAVAD:
ja otsa- ning mahalõiketreiteri. Lisaks sellele liigitatakse treiteri veel must- ja puhastöötlusteradeks. Esimesi kasutatakse eel- ehk kooriv- töötlemiseks, teisi lõpp ehk puhastöötlemiseks. 10 Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera, b painutatud välistreitera, c astmetera, d otsatera, e mahalõiketera, f soonetera, g kujutera, h keermetera, i sisetreitera, j siseastmetera Konstruktsioonilt võivad treiterad olla tervik- või koostatavad terad. Esimesed valmistatakse tervikuna ühest ja samast materjalist (vt.joon. a). Koostatavatel teradel valmistatakse terakeha konstrukt- siooniterasest, terik aga tööriistamaterjalist. Terik keevitatakse või joodetakse terakeha külge (vt.joon. b, c). Võidakse kasutada ka mehaanilist kinnitust (vt.joon. d). 11 Joon
..1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikeserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole.
annaabi.ee 
