L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks. Vedeliku pinnal olevat gaasi nim. veeauruks. · Aine on gaas, kui tema temp. on kriitilisest temp. kõrgem · Aine on aur, kui tema temp. on kriitilisest temp. madalam Õhuniiskus iseloomustab vee auru sisalduvust. · Õhus on alati veeauru. Kaks liiki: · absoluutne õhuniiskus - otseselt mõõta ei saa t - õhuniiskus antud temperatuuril 1g/m3 · suhteline e. relatiivne õhuniiskus - mõõtmiseks kasutatakse psühromeetrit tk - antud temp. oleva küllastunud veeauru sisalduvus 1m3 Srel - õhu relatiivne niiskus Srel=t/tk*100% Srel=pt/ptk*100%
Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid ning minu söödavas toidus leidub optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?........................................
Ei tohi olla reserveeritud sôna, näit AND, CREATE, DECIMAL, TABLE jne. KONSTANDID: Tekst - 'Hello', 'John''s pen', '01.05.95', '' Täisarv - 0, 123 (max. 15 numbrit, ainult pos.) Arv - 25, +4.68, 0.5, 20e-02, -7 (Täpsusele max. 15 kohta, aste -130 ja 125 vahel) tehted, avaldistehted, funktsioonid: Aritmeetilised tehted: unaarsed + - , * / + - Tekstitehted: & - sidurdamine e. konkatenatsioon. 'Jaan '& 'Kask' Vôrdlustehted: =, <>, <, >, >=, <=, IN e. =ANY - Kontrollib sisalduvust loetelus ANY e. SOME - vôrdleb loetelu elemendiga. ALL - Vôrdleb kôigi loetelu elementidega [NOT] BETWEEN x AND y - Vôrdleb vahemikku (servad k.a.) EXISTS - Tôene, kui alampäring leidis vähemalt ühe rea x [NOT] LIKE y - vôrdleb sarnasust. ... - suvaline märgijada, näit. pnimi LIKE '...mägi...' IS [NOT] NULL - kontrollib tühja väärtust. NB! 0 <> NULL Loogilised tehted: AND OR NOT SQL -keele lausendite tüübid: päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist - "SELECT"-
(x, z) ∈ R ◦ S ja (z,w) ∈ T, viimane aga samal põhjusel tingimusega leiduvad z ∈ Z ning y ∈ Y , et (x, y) ∈ R, (y, z) ∈ S ja (z,w) ∈ T . Siin võime kombineerida kaks viimast elemendipaari kompositsiooni definitsiooni abil ja kirjutada tingimuse kujul leidub y ∈ Y , et (x, y) ∈ R ja (y,w) ∈ S ◦ T , see aga tähendabki, et (x,w) ∈ R◦(S ◦T ). Et kõik teisendussammud säilitavad samaväärsuse, siis on vaadeldavad kaks sisalduvust tõesti teineteisega samaväärsed. 29. Kompositsiooni pöördrelatsioon (tõestusega). Kompositsiooni seosed ühendi ja ühisosaga (**tõestused). [2] Kompositsiooni pöördrelatsioon o Teoreem 3. Suvaliste relatsioonide R ⊆ X × Y ja S ⊆ Y × Z korral (R ◦ S)−1 = S−1 ◦ R−1. o Tõestus. Analoogiliselt eelnevate tõestustega saame samaväärsete tingimuste ahela: (z, x) ∈ (R ◦ S)−1 ⇔ (x, z) ∈ (R ◦ S) ⇔
Tõestus. Olgu F kõigi ratsionaalarvude hulga Q selliste alamhulkade A hulk, mis rahuldavad tingi- musi (a) kui q ∈ A ja p < q, siis p ∈ A, (b) hulgas A ei ole suurimat elementi, (c) A 6= ∅, A 6= Q. Iga q ∈ Q puhul tähistame q := {p ∈ Q : p < q}, vahetu kontroll näitab, et q ∈ F ning kujutus T : Q → F, q 7→ q, on üksühene. Seega Q ⊆ F , selle sisalduvuse all mõistame tegelikult sisalduvust {q : q ∈ Q} ⊆ F. Märgime, et iga A ∈ F on järjestatud korpuses Q ülalt tõkestatud alamhulk, olgu à hulga A kõigi ülemiste tõkete hulk, millest on välja jäetud vähim ülemine tõke, kui see eksisteerib. Seejuures omab A vähima ülemise tõkke parajasti siis, kui A = q mingi q ∈ Q korral. Defineerime hulgas F järjestuse seosega A
annaabi.ee 
