uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga huvitavalt koostatud töid nagu näiteks Jüri Arraku ,,Sinu portree", mis sisaldaski päris peeglit, kust iga külastaja ennast näha võis. Töö oli iseenesest lihtne, kuid siiski lööv. Kõige huvitavamaks väljapaneku osaks sellel näitusel oli minu arvates Saskia Järve teos ,,Teesklen kõrgemaks minaks olemist". Tegemist on 2009 aastal valminud 190 x 259 cm suuruse õlimaaliga. Maal kujutab endast noort tüdrukut valges kleidis koos vanema naise ja koeraga seismas keset rohelust, mida katavad väikesed valged täpid. Pildi all on toodud lühikene eneseanalüüs. Teost
majanduse alalt. Sisukas ja rikkalikult illustreeritud väljaanne on eesti lugeja laual täiesti uudne lugemisvara. Huvi selle vastu on suur, levik ulatuslik. "Maailm ja mõnda" esimesest vihikust ilmub teine trükk juba 1855, teisest ja kolmandast vihikust vastavalt 1867 ja 1869. Väljaanne tõlgitakse ka läti keelde, ilmub 18521860, esimesest vihikust ka teine trükk 1856. 1848-1849. aastal ilmus jätkuväljaandena Fr. R. Kreutzwaldi Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. See sisaldaski kirjatükke maast ja ilmast, millest mõned olid autori omalooming, teistes aga kasutas ta tõlkeid ja illustratsioone, mille originaalid olid juba mujal avaldatud, tõenäoliselt valdavalt 16 aastat varem Inglismaal ilmuma hakanud ajakirjast The Penny Magazin. Maailm ja mõnda ... ilmus kokku viies annis, millest igaüks sisaldas ka kosmoloogilise osa: · Esimene and - Maa, Päike, Sodiaak, aastaaegade vaheldumine
Selle põhjal oli võimalik hinnata Marsi atmosfääri tihedust. Marsi mandrite ekvaatorilähedased alad olid planeedi ketta tsentri ligidal kollaka värvusega, muutusid aga ketta serval halliks. Sellist värvuse muutust seletas ta hõreda vertikaalse taimestikuga kollasel pinnasel. Näiteks noor hõreda orasega käetud põld paistab maalt vaadates roheline, aga lennukist vertikaalselt alla vaadates näeme musta põldu. Marsi vaatlusi sisaldaski E. Öpiku esimene trükis ilmunud töö (1912). Zeissi refraktoriga vaatles ta kaksiktähti. 1927. a. toimus tema juhtimisel ekspeditsioon Rootsi täieliku päikesevarjutuse vaatlemiseks. Võttis aega, kuid 1948 aastal hakkasid taas ilmuma tema teosed ja uurimused. Veidi enne Maa esimese tehiskaaslase orbiidile lennutamist valmis tal pikem töö "Kunstlikud kaaslased". Trükist ilmus see juba koos lisaga, mis käsitleb esimeste nõukogude sputnikute liikumise teooriat
Samuti selgus, et kuigi lähteelavhõbedat tootis kuulus firma "Kahlbaum", ei olnud elavhõbe täiesti puhas, vaid sisaldas tühisel määral kulda. Siiski andis Berliini patendiamet "Siemensile" viis patenti kulla saamise kohta elavhõbedast elektrivoolu mõjul. Nende järgi tuleb läbi elavhõbeda juhtida kõrgepingelist elektrivoolu, et eralduks kuld. Imet alkeemia mõttes siin ei olnud, sest elavhõbedat on varem kasutatud maagist kulla eraldamiseks ja seepärast see sisaldaski kulda. Põhimõtteliselt on aga alkeemikute unistus elavhõbedast kulda saada 20. sajandil täiesti realiseeritav. Kui kiiritada üht kilogrammi elavhõbeda isotoobi Hg-196 neutronitega, siis võiksime kuu jooksul toota 1,5 g kulda. Niimoodi saadud kulla hind aga kujuneks väga mitmeid kordi kõrgemaks kui on loodusliku kulla hind ja seetõttu selline protsess ei tasu end ära. Alkeemiasse on ajaloos väga mitut moodi suhtutud ning ka keemia-ajaloolased on teda erinevalt mõistnud ja hinnanud
annaabi.ee 
