Jõuan tulemuseni: Tiivel, Irene; Inglise meel inglise keeles. Keelenäiteid, Eesti keele sihtasutus, Tallinn http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24122/IngliseKeelingliseMeeles. pdf?sequence=1 19.09.12 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Valdkondade alt valin E-õppe materjalid, edasi elektroonilised õppematerjalid, sirvin märksõna järgi, valin ajakirjandus. Saan vaste: Pallas, Anu; Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu, Tartu, 2011 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17878/Eesti_ajakirjanduse_ajalu gu.pdf?sequence=1 19.09.12 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje
Meedia vägi ja vald Tänapäeval on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just meedia. Ilma selleta oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende ...
Ajatu mälu puudumine ,,Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. (...) Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid." Lugesin Kaur Kenderi raamatu ,,Yuppiejumal" läbi üsna pikka aega tagasi. Nüüd, enne arvustust kirjutama hakates mõtlesin, et sirvin veel korra raamatu pealiskaudselt läbi. Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli allajoonitud mõte, mida on tsiteeritud ka eespool. See lõik oli küllaltki raamatu lõpus. Kas ma hakkasingi seda valetpidi meelde tuletama? Kas nimelt? Igaljuhul nii see läks. Olen tegelikult rahul, et see nii juhtus, kuna lugedes seda lõiku sain aru, et mul ei ole vaja sajaprotsendilist detailset infot, et midagi arvustada. Vastasel juhul, nagu romaani autor on öelnud, oleks see
ettevõtteid paremini analüüsida: tutvuda poega, teha esimene analüüs teenindaja abivalmiduse põhjal; musta t-särgi soovitamine ja ost; teenindajal lasta soovitada eset ning selle ost; eseme tagastus mittesobivuse pärast ja kuidas lahendab olukorra teenindaja; pesu ostmine ja klienditeenindaja abivalmidus. Ettevõtte H&M külastus 02.01.18 Sisenen riiete poodi rõõmsalt, esmalt kõnnib teenindaja minust kui kliendist mööda, nagu mind ei olekski. Sirvin tooteid ja alles siis kui vaatan teenindajale silma märkab mind ja kostitab mind külma tervitusega, tervitan vastu suundun saalis edasi. Märkan, et saalis rohkem töötajaid ei ole, kassaleti taga lookleb pikk järjekord. Teenindajad on eemaletõukavalt külmad ning isegi kui leidsin enda jaoks midagi sobivat, mida oleksin soovinud soetada, siis teenindajate põlglikkus võttis minult selle viimase soovi.
Vahel ostan ka ise mõne ajalehe või ajakirja. Seda tavaliselt näiteks juhul, kui pean pikalt ühistranspordiga sõitma ning internetti ei ole võimalik kasutada. Kõige meelsamini loen Postimeest ja Eesti Ekspressi, samuti erialaseid perioodikaväljaandeid, nagu Sirp ning Kultuur ja Elu. Vahel loen ka meelelahutuslikuma sisuga ajakirju. Üks mu lemmikutest on ajakiri Mood, mis kajastab viimaseid trendiuudiseid. Vahel sirvin ka naisteajakirju, näiteks Cosmopolitani, Naistelehte või ajakirja Naised. Paberväljaannete usaldusväärsusse suhtun samamoodi nagu netiväljaannete omasse. Teatav kriitikameel säilib alati. Leian, et oluline pole see, kas väljaanne ilmub paberil või internetis, vaid oluline on sisu tõsiseltvõetavus. Selleks peab aga endal kriitikameelt jätkuma. Näiteks ei ole internetis ilmuv kultuurileht Sirp vähem usaldusväärne, kui sama ajaleht paberkandjal.
annaabi.ee 
