kogenumate mängijate arsenalis on see vise kasutusel vabaviskena ja ka kaugviskena. Et hästi visata ühekäe-ülaltviset: - Kolmikohu asend, viskekäepoolne jalg kergelt ees - Viskekäe harali sõrmed on mugavalt asetatud palli taha ja alla - Viskekäe ranne on painutatud - Teine, abistav käsi toetab palli küljelt - Viskekäe küünarnukk on samal joonel viskekäepoolse puusa, jalaotsa, põlve, viskekäe randme ja korviga - Vaade on keskendunud korvile - Põlvede sirutumisega sirutub viskekäsi, pall saadetakse randme ja sõrmede viipava liigutusega teele - Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi - Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile Vabavise: Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske sooritamist asetab mängija tihti kõigepealt viskekäepoolse jala vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või
- Palli lahkumisel sõrmede ja pöialde vahelt osutavad pöidlad alla põrandale - Pall põrkab maast üles vastuvõtja puusade kõrgusele Kahekäe-ülaltsöödul: - Mõlema käe harali sõrmed hoiavad palli mõlemalt küljelt, pöidlad on palli taga-all - Pall on pea kohal, käed küünarliigesest ja randmest kõverdatud - Mängija astub sammu ette ja kannab keharaskuse eesolevale jalale - Pall saadetakse lendu randme ja sõrmede kiire sirutumisega - Käed sirutatakse välja, pöidlad osutavad söödu suunas ette - Söödu sihtmärk on kaaslase pea 9)Mängija liikumist palliga nimetatakse põrgatamiseks. 10) 1. Visked korvi alt: - ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise - hüppehaakvise 2.Visked perimeetrilt ehk distantsilt: -ühekäe ülaltvise -vabavise -hüppeltvise (paigalt, söödult ja põrgatuselt)
lõpetamine. Pöördeks valmistumisel tehakse kergendus alla, pööret alustatakse sirutumise lõpul toimuva kergenduse ajal ning suusad on koormatud pöörde ajal ja lõpetamisel. Kergenduste ja paralleelpöörde kiire õppimine on jõukohane ainult hea koordinatsiooni korral. Juurdeviivaid harjutusi: - Alla ja alla-üles-alla kergenduse sooritamine paigal tunnetamaks, kuivõrd saab kägardumise ja sirutumisega suuskadele mõjuvat survet muuta. Eesmärgiks on kiire ja elastne liikumise saavutamine ning ketkeks suuskade mittekoormamine. Suuskade kontakt lumaga ei tohi kaduda (hüpata ei tohi). - Alla-üles-alla kergenduse ajal poolsahkasendi sissevõtt, järgmise kergenduse ajal suusa tagasitoomine. Suusakanda tuleb kõrvale libistada, mitte tõsta. - Sama. Esimese kergenduse ajalsahkasendi sissevõtt, järgmise kergenduse ajal suuskade tagasitoomine
annaabi.ee 
