Verevalum pehmete kudede vahel võib kapselduda ja põhjustada mehhaaniliselt vaevusi. Verevalum võib tekitada armkoe, mis liidab tugevalt muidu teineteise suhtes takistuseta liikuvaid struktuure. Sageli on vaja sellistel juhtudel kirurgilist ravi. Õige ravi on rahu, vajadusel immobilisatsioon, külm, kompressioon. Suuremad verevalumid punkteeritakse. g) Meniski e. Põlveliigese sisese võruketta rebendid: väga tihti esinev sportlastel. Iseloomulik tugev valu. 2 varianti: - liiges ei sirutu Täielikult, nn. „plokib”. Vajalik kohene kirurgiline ravi; - liigeses jääb püsima valu teatud liigutustel nagu trepist üles ja alla minek. Võimalikult kiiresti ortopeedi konsultatsioon ja kirurgiline ravi. Pikalt ravi edasilükkamine on ohtlik. Õige taastusravi reielihase toonuse ja jõudluse taastamiseks on väga oluline. h) liigesesisese kõhre vigastus- trauma järgselt kui ei ole luumurdu mitme nädala
4. Pöördefaas - Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa- ja õlavöö pöörlevad vastassuunas, tekitades selliselt vajaliku lihaspinge. 1 osa: vasak põlv, vasak käsi ja pöid pööratakse energiliselt heite suunda. Heitja keharaskus kantakse üle vasakule jalale. Heitekäe õlg on viidud taha. Parem jalg teeb madala ja avara hooliigutuse. 2 osa (toeta faas): Vasaku jala tõuge ette, varbad on heite suunas. Hüpe sooritatakse täie jõuga, tõukejalg ei sirutu täielikult. Heitekäsi on selja taga reie kohal. Parem jalg maandub energiliselt pöia esiosale, pöörates sisse. Vasak käsi on kõverdatuna rinnal. Vasak jalg möödub paremast põlvest, liikudes ringi esiossa. 5. Pöia asetus 1. Jalad on õlgadelaiuselt, pööre sooritatakse vasakul pöial vasakule. 2. Parem jalg teeb hooliigutuse heiteringist väljastpoolt, suunaga ringi keskele. 3. Parem jalg maandub ringi keskele pöiale, vasak pöid
Põhivarjandi õppimisel peab võrreldes stardivariandiga kiirus suurem olema. Selleks sobib väikese laskumisega õpperada. Lisaks paaristõuke üldvigadele on siin spetsiifilisteks vigadeks: - Puudub lõdvestatud asendis vabalibisemine (kere ei püstu täielikult, kätega ei tõugata lõpuni ja need ei lõdvetu). Tüüpviga. - Keretõuge algab liiga vara, käetõuge liiga hilja, - Keppide etteviimisel puudub käte lõdvestus, käed ei sirutu tõuke alustamiseks piisavalt ette. 3.3.2.2. Paaristõukeline 1-sammuline sõiduviis. Koosneb ühest jalatõukest , keppide paaristõukest ja varieeruva pikkusega vabalibisemisest. Viisi kasutatakse keskmise libisemise puhul tasasel, pärituult, ka laugetel tõusudel kui liikumiskiirus on ca 6-8 m/sek. Harjutamiseks sobivad paaristõikelise sammuta sõiduviisi puhul toodud tingimused, aga ka tasane maa. Eristatakse kiiret e. stardivarianti ja aeglast e. põhi- e. distantsivarianti
annaabi.ee 
