See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und, Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl. Ja meele haarab jube kahjutund: On nagu halaks inimelik hääl Kesk ööde õudu, vastu võigast lund. Henrik Visnapuu Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul
Ridala Villem Ridala luulet iseloomustab just millegi poole püüdlemine ja tema enda vaatenurga kirjeldamine igas olukorras, kuid samas on tema luulet kerge lugeda. Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha.
ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Kuigi kohati võib sellest kirjutisest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda, kuid vähemalt minu jaoks näib peateemaks siiski pettumine ja valu vastuseta tunnetest, mida autor jätkab ka oma teises, samuti kogumikus ,,Amores" ilmunud armastusluuletuses, kus valu ja vaev veelgi rohkem ning enamgi räigemalt kirjeldatud saavad
- Kas põgenemine on vastus? - Kas armastus on tähtsam kui perekond? - Kas mees võib petta aga naine mitte? - Kas ühiskonnal on õigus teisi hukka mõista? - Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? - Kas petmist on võimalik andestada? - Kas enesetapp on lahendus? PILET NR.11 -HENRIK VISNAPUU LOOMING + 1LUULETUS PEAST Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee - see on: lauluks ülendada valu. 1890-1951. Sündinud Viljandimaal , Helme kihelkonnas. Haritus oli isa jaoks prioriteet.Käis vallakoolist ülikoolini
annaabi.ee 
