(Ja ka oma taskusse). 1922. a sai temast bolsevike partei peasekretär (siis peeti tegelikult küll silmas, et ta teeb sekretäritööd, aga peagi hakkas Stalin salakavalalt võimu enda kätte koondama). Hakkas järjekindlalt kõrvaldama oma endisi võitluskaaslasi. Fabritseeriti igasuguseid süüasju. Suur terror vallandus 30-ndate aastate II poolel. (Allikad: N. Vert. Istorija Sovetskogo Gosudarstvo. M 2003, Istorija Rossii, M 1999, Izvestija 3. sept. 1988 Vladlen Sirotkin; Istorija Otetsestva XX vek Utsebnik. M 2006) 6
staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../ Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit. Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../ 1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad. Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem, ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22 Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats, kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas. Uue uisuvälja ja kunagise tiigi
maale pagendanud. Tema viimane sotsioloogiline romaan “Vene tragöödia” (2005) ilmus kirjastuse Eksmo seerias “Kuum liin” poliitilise bestsellerina ja pälvis autori rahvusvahelise tuntuse tõttu laialdast tähelepanu. Nimetamisväärne on see, et mainitud seeria ühiskondlikku toimetusnõukogusse kuuluvad sellised vene idee arendajad, eurasiaanlastest geopoliitikud ja impeeriumi lagunemise kriitikud, nagu Leonid Anninski, Sergei Kara-Murza, Aleksandr Panarin, Vladlen Sirotkin ja Aleksandr Utkin. Endine teisitimõtleja ei hoia kokku värve, kritiseerimaks postsovetliku maa “paljaksriisumise süsteemi” (система ограбления) ja antikommunismi Venemaal. Ta ei halvusta enam kommunismi, vaid vastupidi, peab selle kadumist tragöödiaks, sotsiaalseks katastroofiks, vene rahva suurimaks kaotuseks kogu tema pika ajaloo vältel.36 See, mis aastail 1991–1993 Venemaal toimus, polnud demokraatlik revo-
48 74 Siltanen Mikko Soome 02:55:30 M21 864 607 Simberg Priit Pärnu 03:49:26 M21 1937 1439 Simkonis Andrius Leedu 04:48:28 M21 1804 2673 Simmer Marko Tallinn 04:37:53 M21 1283 2424 Sinimeri Viljar Tallinn 04:09:26 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2209 2706 Sirotkin Alexey Tallinn 05:15:03 M21 2020 1366 Sisask Riivo Viljandi 04:53:39 M21 471 206 Skapars Kristaps Läti 03:28:59 M21 1005 2622 Skinkis Martins Läti 03:55:52 M21 32 21 Smolins Ervins Läti 02:50:33 M21 403 374 Soblis Robertas Leedu 03:24:48 M21 963 682 Solovjov Maido Harju 03:54:42 M21 633 634 Soo Hannes Tallinn 03:37:38 M21