Pri-miRNA transkriptidel on juuksenõela struktuur. Inimgenoomis 450 1500 miRNA geeni. Üks miRNA geen suudab vaigistada sadu mRNA geene, kuna seondumine eelistatult geeni 3' UTR alasse nõuab homoloogsust ainult 7 np osas! Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist.miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed nagu seda siRNAde korral. NB! miRNA on endogeense päritoluga 10. Nimeta RNA alatüübid ja nende olulisemad funktsioonid? 1. Kodeeriv RNA ehk mRNA , mis transleeritakse valgujärjestuseks . 2. Mittekodeeriv RNA ehk ncRNA, mida ei transleerita valguks. snoRNA- osalevad rRNA, snRNA, tRNA keemilises modifitseerimises ja protsessingus. snoRNA geenid asuvad rRNA geenide intronites. snoRNA moodustab komplekse valkudega snoRNP.
geenide ekspressiooni ja vastupidi. 44. RNA-sõltuv vaigistamine on loomupäraselt lühiaegne (transient). miRNA (ehk microRNA) on RNA tüüp, mis on seotud geenide aktiivsuse reguleerimisega. Tema omadused: mRNA molekuliga ühinevad komplementaarselt; ei vaja vahendajaks regulaatorvalku; väiksed. siRNA väikene interferents RNA, siRNA ahelad, mis on 21-23 bp pikad, hübridiseeruvad üksteisega nii, et 3'otsmised 2 nukleotiidi on üksikahelalised. siRNAde tekkeks on vaja Dicer kompleksi ribonukleaasset aktiivsust. Sellest järeldati, et miRNAde ja siRNAde vahendatud protsessid on väga sarnased. RNA-indutseeritud vaigistav kompleks (RISC) lõikab märklaud mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki. RISC kompleks funktsioneerib ka kui translatsiooni inhibiitorid. Dicer samuti funktsioneerib Droshast allavoolu, et produtseerida
1. miRNA – mikro RNAsid leidub eukarüootsetes rakkudes. miRNAd toimivad läbi RNA interferentsi, kus miRNA efektorkompleks ja ensüümid saavad seonduda komplementaarsele RNAle ja blokeerida mRNA transleerimist või kiirendada mRNA degradatsiooni 2. siRNA – väike interfereeriv RNA on lühike kaheahelaline RNA. Neid tekib nii viriaalsete RNAde lagundamisel kuid on ka endogeenseid siRNAde allikaid. 3. piRNA – osaleb transposoonide kaitsel 4. Antisenss-RNA – enamus surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid. Seondub mRNAle, moodustub dsRNA, mille lagundavad ensüümid. 5. CRISPR RNA – paljudel prokarüootidel, moodustavad RNA interferentsile sarnase süsteemi 6. lncRNA • • “Molekulaarbioloogia keskne dogma” • DNA ↔ RNA valk
oli oluliselt edukam selle märklaua translatsiooni inhibitsioonis, kui spetsiifiliselt disanitud antisense RNAd. Sellest tehnoloogiast on saanud geeni funktsiooni uurimise üks suuri läbimurdeid. Kaksikahelaline RNA protsessitakse esmalt väikesteks interferents RNAdeks (siRNA). siRNA ahelad, mis on 21-23 bp pikad, hübridiseeruvad üksteisega nii, et 3'otsmised 2 nukleotiidi on üksikahelalised. siRNAde tekkeks on vaja Dicer kompleksi ribonukleaasset aktiivsust. Sellest järeldati, et miRNAde ja siRNAde vahendatud protsessid on väga sarnased. Hiljutised uuringud näitasid, et kaksikahelalisi siRNAsid ja miRNAsid protsessitakse edasi multivalkkompleksis, mis sisaldab vaid üht RNA ahelat. See RNA-indutseeritud vaigistav kompleks (RISC) lõikab märklaud mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki
PROKARÜOOTSED POLÜMERAASID üks RNA polümeraas. Sünteesib miRNAd ja ncRNAD. Kaks subühikut; ja ' subühik; subühik ja faktor. EUKARÜOOTSED POLÜMERAASID I III on struktuurilt samad, mis prokarüootsed polümeraasid. 1. polümeraas I preRNA 2. II mRNA prekursorid, snRNA, micoRNA 3. III tRNA, rRNa, muud väikesed tuuma/tsütosooli RNAd 4. IV siRNA taimedes 5. V sünteesib RNAsid, mis on seotud siRNADe juhitud heterokromatiinide moodustumisel taimedes. VALGU FUNKTSIOONI REGULEERIMISE RAKU POOLT a. Rakk hakkab valku tootma alles siis, kui selleks tekib vajadus. Näiteks kui E.Coli keskkonda ilmub laktoos, hakkab ta tootma laktoosi lõhustavaid valke. b. Rakk jaotab erinevate ülesannetega valgud eri organellide vahel. Niimoodi ei lähe substraadid ja produktid segi, ning vastupidised protsessid saavad korraga toimuda raku eri osades. c
annaabi.ee 
