Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik. Peale koorimuusika leidub Kreegi loomingus veel orkestrisüite, ansambliteoseid ja vokaalsümfoonilist muusikat , eriti armastas ta puhkpilliansambleid. Tuntud teosed on: Taaveti laulud, mis sa sirised sirtsukene. Ta kirjutas ka eesti esimese Reekviemi c-moll.
"Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
loodud ,,Õnnis on inime", 104. Taaveti laul ,,Kiida mu hinge", 121. laul ,,Päeval ei pea päikene sind vaevama" ja 141. laul ,,Issand ma hüüan Su poole." Suurem osa tema loomingust põhineb rahvalaulul- regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek tihtipeale silma väga suurejoonelise arenduse poolest- neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia (,,Meie Err," ,,Maga-maga matsikene," ,,Sirisege, sirbikesed," ,,Mis sa sirised, sirtsukene," ,,Undsel ilmal lätsi ma" jt). Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuremaid muutusi. Kreegi helikeeles peegeldub helilooja rahulik ja tasakaalukas iseloom, muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ka kasutas ta järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid nagu kaanonit, ostinaatot ja imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Cyrillus Kreegi loomingut Mart Saare omaga- mõlemad on esimesed, kes sel
Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas". Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalaulule. Regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek sageli silma väga suurejoonelise arenduse poolest - neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia ("Meie Err", "Maga, maga Matsikene", "Sirisege, sirbikesed", "Mis sa sirised, sirtsukene?", "Undsel ilmal lätsi ma" jt). Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt. Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane).
annaabi.ee 
