1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey vaatab ilma ja inimesi omaenese silmadega ja omaenese temperamendi läbi nii, et tulemus on huvitav, köitev, lausa põnev ka siis, kui me kõigega ei nõustu. K. A. Hindrey on läbi ja lõhki konservatiiv. Tema novellides on tähtsal kohal sündsus, kasvatus, traditsioon vastandudes mõistuse, loomulikkuse ja alasti tõega. Paljudes novellides on autor minajutustajana ise kohal
ellujäämiskomplektist leiti muuhulgas suures koguses rublasi, väärismetalle, võltsdokumente ja muud sellist. Ka lennuk jäi suuremas osas terveks ning pardal asunud kaameratest välja võetud film ilmutati ära, plastids seal asunud luurefotod. Ameeriklased väitsid, et tegemist oli NASA-le kuulunud ilmavaatluslennukiga, millel ilmnes Türgi õhuruumis tehniline rike ning piloot kaotas teadvuse ning kuna autopiloot oli aktiivne, sõitis see lihtsalt sirgjoones edasi Nõukogude õhuruumi. Et olla veenvam, värviti ühele U-2'le peale NASA logo ja võltsiti seerianumbrid. Ameeriklased väitsid, et nad pole kunai rahuajal sihilikult NSVL õhuruumi rikkunud ja ei kavatse seda kunai ka teha. Kuid ellujäänud piloot, tema ellujäämispaki sisu ja pardakaamerast saadud pildid olid piisavaks asitõendiks ning USA valitsus pidi üles tunnistama, et nad rikkusid tahtlikult Nõukogude õhuruumi. Tagajärjeks oli vahepeal
ja moreen. Jalgsema veesäilitusala läänepiiriks on tee, mis lähtub Jalgsema Järva- Jaani teelt ja kulgeb läbi Anso-Mardi kinnistu. Viimatinimetatud tee pöördumisel edelasse, pöördub ka veesäilitusala piir piki seda teed edela suunas kuni tee jõudmisel põllu (kõlviku) piirini. Sealt liigub veesäilitusala piir piki kõlviku piiri algul lõuna, seejärel ida ja edasi põhja suunas kuni Raude talu põhjapiirini. Edasi suundub veesäilitusala piir sirgjoones põhjasuunas kuni kohtumiseni Madise talu kagupiiriga. Seejärel kulgeb veesäilitusala piir piki Madise talu kagupiiri ja Sipelga talu kagu- ja kirdepiiri kuni Sipelga talu põhjapiirini. Edasi liigub veesäilitusala piir piki Sipelga talu põhjapiiri lääne suunas kuni kohtumiseni Jalgsema Järva-Jaani teega. Jalgsema Järva-Jaani tee on veesäilitusala piiriks sealt läände kuni teeni, mis kulgeb läbi Anso-Mardi kinnistu.
annaabi.ee 
