Üldistamise põhifaktoriks on kaardi suunitlus, mõõtkava ja piirkonna iseärasused. Eeskätt näidatakse kaardil need objektid, mis vastavad suunitlusele. Nt adminkaartidel näidatakse kindlasti adminpiirid ja keskused. Reljeefi ei näidata üldse. Hüdrograafiast näidatakse ainult suurimad jõed ja need, mis ühtivad piiridega. Mõõtkava vähenedes jäetakse kõrvale väiksemad joon-ja pindobjektid. Allesjäetud joonobjektid ja pindobjektide kontuurid sirgestatakse (õgevendatakse). Nt kolmekordsel mõõtkava vähendamisel tuleb juba küllalt palju üldistada. Arvestades piirkonna iseärasusi, kujutatakse nt kuivade alade kaartidel ka kõige väiksemad jõed ja järved ja ka kaevud. Rikkaliku hüdrograafiaga aladel võib aga mõned väiksemad jõed ja järved kujutamata jätta. Asustamata aladel nt ka üksikud jahionnid (hütt), aga tihedalt asustatud aladel võidakse välja jätta väikesed asulad
Algkõrguse järgi märgitakse kihilattidele suundnööri kin- nitusmärgid (samm 200 mm). 48. Kui taldmik on tehtud täpselt (pealispin- na mõõtetäpsus < +2 mm), võib esime- se plokirea laduda otse taldmikule. Sa- geli ei ole taldmik siiski tehtud piisavalt täpselt ning sel juhul laotakse esimene plokirida kiilude või tasandusmördi abil. 49. Müürinöör paigaldatakse esimesele kõr- gusmärgile. Taldmikku paigaldatud tari- rauad sirgestatakse. Plokid asetatakse nii, et tarirauad jäävad plokkides olevatesse õõnsustesse. Plokkide õige kõrgus ja ho- risontaalsus saavutatakse kiilude, suund- nööri ja vesiloodi abil. Plokirida täidetakse poolest saadik betooniseguga. 50. Esimese plokirea müürimisel peab olema väga täpne. Mört peab olema nii jäik, et plokk ei vaju sellest läbi. Esimese 5 ööpäe- va jooksul pärast plokkide paigaldamist tuleb tarindit kasta
Enter an option [ Next / Previous / Go / eXit ] < N >: 4.7.2) G ↵ Liitjoone osa, mis jäi kahe valikupunkti vahele, asendatakse sirglõiguga. Kui nihutada nüüd kaldristi võtmetähtedega N või P järgmiste tippudeni ja valida võtmetäht G, siis kaotatakse kõik nende tippude vahel olevad liitjoone kõverad lõigud, mis asendatakse sirglõiguga. Kui valida ainult üks tipp ja kaldristi nihutamata valida võtmetäht G, siis sirgestatakse tipule järgmine lähim kaar. Töö 3 Klamber 62 4.8) T ↵ Specify direction of vertex tangent: (määrata puutuja suund) Puutuja suunda võib sisestada a) nurga suurusena, siis ilmub kaare lähedale puutuja suunda näitav nool; b) kaldristiga määratud punkti suhtes. Kuvatakse puutuja suund suure noolega, mis kaob pärast alamkäsust väljumist. 4.9) W ↵
kus: N, P ja X tähendused on samad, mis ülemvalikutes; G eemaldakse markeri kahe asendi vahel paiknev(ad) lüli(d), kui markerit oli edasi/tagasi liigutatud; I markeeritud tipu järele lisatakse uus tipp (muutuvad ka selle naaberlülid); M markeeritud tipp nihutatakse uude asendisse (koos naaberlülidega); R polüjoon regenereeritakse; S polüjoon sirgestatakse markeri kahe asendi vahel (võrdle valikuga Break); T markeeritud tipu juures näidatakse polüjoone puutuja suund (hiirega); W markeeritud tipule järgnevale lülile saab anda ebaühtlase laiuse; X väljutakse valikust Edit vertex; · F polüjoone iga lüli asendatakse kahe kaarekujulise lüliga, nii et tekkinud sujuv, nurkpunktideta polüjoon läbib lähtepolüjoone kõik tipud;
annaabi.ee 
