Puiduvaablane (Sirex juvencus) Silver-Ott Teinveld 8c Tallinna TehnikaGümnaasium Välisehitus Tundlad Pea Jalad Tiivad Muneti Info puiduvaablasest... · Puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 cm sügavuse käigu, kuhu muneb munad. Arenguskeem Võrdlus ämblikuga. Kasutatud materjal. · Pildid-http://images.google.ee/images? hl=et&q=Puiduvaablane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],[8],[9] Mülleri mimikri: ehk Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. Tuntuim kolla-must tagakeha vööditus. Mesilane -Andrena sp Hiidpuiduherilane-Sirex gigas [10],[11],[12] Agressiivne mimikri: Nähtus kus röövloom jäljendab saaklooma välimust, või mõne liigi välimust, kes pole saakloomale ohtlik. Kartuli tursk- Epinephelus tukula Küürselg merikurat- Melanocetus johnsonii Reproduktiivne mimikri: Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel. Epifüüt orhidee
Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal. mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, acutifoliae) punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima punakad kuid asustab ka mändi ja teisi okaspuid, valib eelkõige nõrgestatuid kasvavaid puid) ovaalsed pahad reas paju lehel. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) keerab 2-3 samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas). lehte ühte sigaritaolisse rulli. Sale-pajupoi (Phratora vulgatissima) tumesinised
Erilisi tõrjemeetmeid pole vaja. Puiduvaablased (Siricidae) kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist, kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad nõrgestatud puid või värskelt murdunud tüvesid. Väga meelitavad neid metsapõlengus ja põdrakahjustustest vigastatud puud. Asustus tuleb ilmsiks alles pärast valmikute väljalendu, väljalennuavasid märgates. Sagedamini esinevad meil sinine puiduvaablane (Sirex juvencus), 15.....30 mm pikkune, mustjassinise kehaga putukas. Lendlus toimub kesksuvel. Haudepuuks tavaliselt kuusk, harvem mänd või teised okaspuud. Emane muneb pika muneti abil 250.....350 muna 1......10 kaupa otse puitu. Vastne kaevab kuni 40 cm pika käigu, algul rohkem puidus, hiljem koore lähedal. Asustusest saab aimu pärast valmikute väljalendu ümarate avade tõttu. Põlvkond ilmselt kaheaastane, vastsed põhjustavad puidus mehhaanilisi kahjustusi. Tõrje -
annaabi.ee 
