ning kohati efektseid poognaid viskav Tema käekiri laseb aimata kiiret maalijat, kes nii natüürmordis, maastikus kui ka portreteeritavates püüab tabada iseloomulikku ja karakteerset 40-ndatel domineeris tema töödes tihti sinakas koloriit "Aias" Valminud 1938 Õli, lõuend 116 x 89 cm Raua kuulsaim teos Kujutab oma abikaasat Liis Rauda Teos on ühteaegu meeleolukas suveidüll ja portree "Natüürmort sirelitega" Valminud 1946 Õli, lõuend 92 x 72,8 cm Sirelid olid kunstniku üheks meelismotiiviks, töid esineb 40-, 50-, kui ka 60-ndate aastate näitustel Sinakas koloriit "Talumotiiv" Valminud 1938 Õli, lõuend 46.5 x 37.3 cm (raamimata) "Kasutatud kirjandus" http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Raud http://www.haus
akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81
neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid. Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist. Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid. Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre