Siis kasvatab madrust: ,,No millal sinust, heeringast,meremees saab? Kas kojujäi nutma su mammi, kas kirja eiole veel talt? Tahad, kallan sull`viiskümmend grammi puhast piiritust kompassi alt? Tahad varastan! Hakkan või suliks -ära noruta ainult!" - Ning veel hõõgub jäine ja rahutu tuli. Valus Atlandi valgus on see. Selles valguses kallas on kauge. Junga lõpmatult viisikest veab: ,,Süda igatseb selliseid laule . . ." Kuid milliseid laule ei tea. Laev laeva sireeniga huikab. Siis on vaikus. Kuid und ma ei saa. Kord kui õnn, kord kui valu- nii tuikab mõte suvisest kodumaast. Kommentaar: Selle luuletuse pealkiri on pandud raamatu pealkirjaks, kuid tegelikult see luuletus ei ole huvitav ega parim. Mulle see luuletus ei meeldi, sest see on igav ja mitte köitev. Autoristist Juhan Smuul õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis
täisarv kordsed ehk ülemtoonid. Müra on heli, millele vastab igasuguse sagedusega ja muutuva intensiivsusega helisid. Räägitakse põhitoonist, teised helid on ülemtoonid. Põhitoon koos ülemtoonidega moodustavad helispektri ehk tämbri. Doppleri efekt. Heli kõrgus oleneb ka sellest, kas allikas liigub vastuvõtja suhtes või ei. Allika lähenemisel on heli kõrgem ja eemaldumisel muutub madalamaks. Seda võib märgata näiteks sireeniga sõitva kiirabi auto möödumisel. Kaasahelisemise põhjuseks on resonants. See seisneb keha võnkeamplituudi suurenemises, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku kehale omase omavõnkesagedusega (sagedus, millega keha hakkab võnkuma, kui see tasakaalust välja viia ja siis vabaks lasta). Heli kiirus õhus on umbes 340 m/s. Heli kiirust saab ise määrata kaja abil. Kaja on heli peegeldumine kaugelt suurelt tõkkelt (mets, mägi). Elekter ja magnetism. Hõõrdeelekter
kaaskannatajaks (kaastunne). Ka seda saab õppida. Kujutlege ennast tööst vabal ajal aeg-ajalt patsiendi olukorda. Meenutage, kuidas te end viimatise gripi või peavalu ajal tundsite. Laske oma kolleegidel teile kord lülisambavigastuste korral kasutatav kaelalahas panna, teid kanderaamiga autosse tõsta ja üks kiirabisõit teha. Kujutlege selle juurde, et õnnetus on teie selleks päevaks, kuuks või isegi kogu eluks tehtud plaanidele kriipsu peale tõmmanud, teid viiakse vilkurite ja sireeniga kihutades ja rappudes haiglasse ning seal küsitakse esimese asjana teie ID kaarti. See kõik annab teile ettekujutuse sellest psüühilisest ja füüsilisest koormusest, mida patsient peab ühekorraga taluma ja mida ehk veelgi halvendab sõiduki kõikumine kiirel sõidul. 2) Teine põhimõte: olge viisakas! Esitlege patsiendile alati oma nime ja ametit – ka siis, kui kannate nimesilti. Kõnetage patsienti tema nimega. Kõiki patsiente peale laste tuleb alati põhimõtteliselt teietada
annaabi.ee 
