vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks, mõistsid hukka igasugused uuendused ja nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, pühasõja taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund. Behaismi põhimõtteks on kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, ühtlasi kõikide inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. 1870.aastatel sai alguse panislamism. Selle isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali. Ta võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise
vastu. Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al- Vahhabi nime järgi tuntuks kui vahhabiidide liikumine. Nad mõistsid hukka igasugused uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde, püha sõja tasakaalustamist muhamediusu levitamiseks. Vahhabiidid sõlmisid poliitilise liidu mõjuka Saudi suguvõsaga, mille tulemusel kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19.saj keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, kes sai tuntuks hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha, Bab ise hukati. Tema õpilased arendasid babismi edasi, mille tulemusel kujunes islami baasil uus monoteistlik usund- behaism. Behaismi õpetuse formuleeris mirsaa Husain Ali Nuri. Behaismi põhimõtteks oli kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel. Behaism leidis poolehoidjaid mitme rahva seas ja on tänapäeval üsna laialt levinud. 1870. a sai alguse panislamism
1852. aastal avati Teheranis Teaduste Maja- polütehniline kool, kus Euroopast kutsutud lektorid jagasid peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi, vähem pöörati tähelepanu humanitaarteadustele. Pärsia keelde hakati tõlkima Euroopa kirjanike loomingut. Pärsia kirjavarasse hakkasid ka ilmuma uued teemad nagu rahvuslus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus. 19. sajandi keskel puhkes Pärsias protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti nime all Bab ( Värav). Bab kuulutas, et Koraan on iganenud ja selle asemel tuleb moslemite pühakirjana tunnustada tema koostatud " Ilmutust ". Babiidide mässu surus valitsus maha ning Bab ise hukati. Tema õpilased arendasid aga babismi edasi, mille tulemusena kujunes islami baasil uus monoteistlik usun-behaism. Behaismi põhimõtteteks oli kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, kõigi inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine
annaabi.ee 
