vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole. Teisel eluaastal: Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema emotsioonid on lihtsad ja tugevad ning vahelduvad kiiresti, ta reageerib jonni ja protestiga piirangutele ning ebaõnnestu-mistele ega suuda oma emotsioone kontrollida. Lapse reaktsioonid
samale rütmile. Seega võib iga inimene hällilauluga magama uinutada mistahes rahvusest lapse. Mahedad hällilaulumeloodiad sobivad kõige paremini ka vastsündinu esmaseks tutvuseks muusikaga. Eriti meelepärane on neile naise hääl ja mitmehäälsed keelpilliviisid. Kahe ja kolme kuused eelistavad kõrgemaid helikõrgusi. Rõõmsale ja rütmikale muusikale võib kolmekuune beebi juba jalgadega kaasa siputama hakata. Kuue-seitsmekuused hakkavad aga muusikat kuuldes sellega kaasa lalisema ja annavad tihtipeale ka häälekalt märku kui neile meeldiv muusika liiga vara lõpeb. Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende meelisrepertuaari kuuluvad loomulikult ka ema lauldud laulud ning juba vastsündinuna reageerivad nad väga hästi klassikalisele muusikale. Muuseas, kõige uinutavamalt mõjuvat neile Chopini nokturnid
Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Nüüd toovad lapsed kuuldavale justkui silpe, mis hakkavad järjest enam meenutama laste kõnekeskkonnas kasutatavaid silpe
annaabi.ee 
