Vale väite korral laseb õpetaja lastel õige vastuse öelda. Õpetaja kasutab ka mitme eelneva töölehe sõnu ja väljendeid. 114 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 26. SIPELGA TEEKOND Kuulamine 1. Vaadake, kes see on? See on sipelgas. Ta on naljakas. Tal on naljakas kott, tal on naljakad saapad. Sipelgas, mis sinu nimi on? Sipelgas, mida sa teed? Sipelgas, kuhu sa lähed? "Tere, mina olen sipelgas Sipi. Ma lähen matkama. Vaadake, siin on minu kodu. Aga seal kaugel on üks vana maja. Ma tahan näha, mis maja see on." Sipelgas läheb mööda teed ja vilistab. Tal on hea tuju. Kuidas sipelgas vilistab? 2. "Oi kui kaugel see maja on. Ma olen väsinud. Mu kott on raske. Mu saapad on rasked," räägib sipelgas. Kas tal on hea tuju? Ei ole, sest ta on väsinud. 3. Sipelgas jõuab maja juurde. Uks on kinni. Kuidas ta sisse saab? Sipi läheb ukse alt sisse
põhimõtteliselt olla võimalik esitada nõudeid, kui võlatunnistuse aluseks olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik alus muul põhjusel puudub või on lõppenud ja võlatunnistus nõutakse seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu.“ RKTKo 2-13-34922, p 12.3 ja 13 deklaratiivne võlatunnistus, laen Asjaolud: Kuido Sipi (hageja) hagi Uido Grossthali (kostja) vastu võla ja viivise nõudes Kostja on hagejale VÕS § 396 lg 2 kohaselt võlgu puitmaterjali eest. Kostja ja hageja allkirjastasid võlatunnistuse Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Pooled allkirjastasid deklaratiivse võlatunnistuse – võlatunnistusega kostja kinnitas olemasolevat võlga VÕS § 30 RKTKo 2-14-58735, p 10-11 tõendamiskoormis Asjaolud:
kõrgem, kahekorruseline keskosa (vt. Joonis 1.7). Ka need hooned võivad esineda väga erinevas suuruses ja dekoreerituse astmes, samuti võib erineda nende sisestruktuur: mõnikord on need lihtsad tagasihoidlike väikekorteritega agulimajad, teisal jälle jõukamale kodanlusele orienteeritud ja avaramate elamistingimustega. Kui tänavafassaad on rangelt klassitsistlik ja enamasti sümmeetriline, siis hoovi pool on need elamud sageli sootuks ebasümmeetrilise põhiplaaniga ja fantaasiarikkalt sipi-sopilise kujuga. Hiljem on sellest elamutüübist välja arenenud ka nn. trempel- ehk nivendseinaga variandid (Joonis 1.8 paremal), kus I korruse ja katusekorruse vahelagi ei asu mitte hoone räästajoonel, vaid madalamal. See tuli moodi 19. sajandi keskpaigas ja lõpus ning võimaldas katusekorrusele mugavamalt eluruume paigutada. 20 Joonis 1.6 Ühekorruseline otsaga tänava poole pööratud klassitsistlike tüüpfassaadide
annaabi.ee 
