hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Ärni, kes võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe-Sander
sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomustab väga hästi tüüpilisi eestlasi koomilises võtmes. ,,Kultusromaan "Rehepapp" ei kujuta eestlasi ja meie elu kõverpeeglis, vaid annab vägagi vahetu pildi meist ning meie tõelisest loomusest. Võtame nüüd hetkeks aja maha ja mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale. Ma olen kindel, et igaüks meist tunneb/teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu selleks Imbi ja Ärni, kes ainult võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat ja sirgeselgset Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida- Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe-
“Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. Seda armastas Andres Matule järele teha.” Tülid Indrekuga Andres ei mõistnud ega kannatanud Indrekut, sest ta ajas Andresele ebameeldivat juttu ja nende arvamused ei kattunud kunagi. Kui andres sõnadega ei suutnud Indrekule midagi selgeks teha, siis võttis ta abiks jõu. Andres pidas end noorest vennast paremaks ja targemaks. -Indrek võttis ussi salaja sipelgapesast ära, mille Andres oli sinna pannud -Vaieldi kummal on kuuse otsas õigus, kas varestel või raudkullidel -Andres läks indrekut põllutööd tehes kiusama, mille tagajärjel viskas Indrek kiviga kogemata Mari. Andrese vägivallatsemine koera kallal Andres ei kartnud haiget teha. Ta peksis perekoera jõhkralt kui teada sai, et Pollo oli jälle linnupesade kallal käinud. “Üks malakas teise järel lendas tükkideks. Iga natukese aja pärast hüüdis Andres Indrekule: “Lõika uus
Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid kõik ja nii-öelda vaikival kokkuleppel, viidates sellele, et..."Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Meie eludki on varastatud ja iga päev peame seda uuesti näppama, et homseni hinges püsida", väidab Rehepapp
üleloomuliku väe osaliseks. Kahjuks ei tea ta, mida oma jõuga teha ning läheb baari ja peksab läbi Koera Kaarli, kes teda halvasti kohelnud oli. Siis läheb ta mõisa juurde ja vägistab ära Luise. Kõige lõpetuseks läheb ta mõisa sahvrisse ja sööb seepi ning siis istub ta kivile ja jääb magama. 3. Tsitaate · ,,See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju." · ,,Vanadest pole üldse mõtet rääkida, nad varastaksid sipelgapesast okkad ka ära, kui saaksid." · ,,Mina olen kõigest hoolimata Lembitu järeltulija." 4. Arvamus Minu arvates oli see raamat parim, mida ma mitmete aastate jooksul lugenud olen. Selles oli nalja, räägiti ahnete rumalustest, iseloomustati eestlaseid, kes võtsid elamist krattide ja mütoloogiliste olenditega täiesti tavaliselt. Lisaks suutis autor oma meeletult suure kujutlusvõimega luua justkui päriselt elanud rahva ning nende küla
(varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid). Näited tsitaatidest: „Mina olen kõigest hoolimata Lembitu järeltulija.“ "Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksipäini rabama. Kui sa ise ei tee, on tegemata kõik!" ,,Eks ikka mõisas! Ikka mõisas, kus mujal! Mõis on see neetud hädaorg!" „Vanadest pole üldse mõtet rääkida, nad varastaksid sipelgapesast okkad ka ära, kui saaksid.“ ,,Lõhnas nagu roos? No mis sa sellest siis suhu ahmisid! Kas sa's suvel lilli sööd? Justkui lehm!" Minu arvamus romaanist ja romaani kirjanikust: A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele öelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab ja püüab teisest võimalikult parem olla.
annaabi.ee 
