Samuti võivad nad leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti. Sõltuvalt töökohast on füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused erinevad. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuriinstruktor, ravivõimlemisinstruktor, liikumisravispetsialist, taastusraviõde, elektriraviõde ja füsiaatriaõde. Sarnased ametid: tegevusterapeut, taastusarst, manuaalterapeut, kiropraktik, massöör ja toitumisspetsialist.
Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid);
Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialasõnavara, kehalised harjutused , füüsikaline ravi, funktsionaalne treening, liikumise abivahendid jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia põhjalik tundmine. Vajalikud on ka teadmised biomehhaanikast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest, kliinilisest mõtlemisest, pedagoogikast jne.Kindlasti läheb tarvis klienditeenindus-, juhendamis-, keele-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditöö oskust.Füsioterapeut on analüüsi-, empaatia-, otsustus-, kohanemis- ja koostöövõimeline, usaldusväärne, loominguline, heatahtlik, täpne ning hea ajakavandaja. Füsioterapeudi sissetuleku alammäär on kehtestatud ,,Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepinguga". Konkreetne palk oleneb tööandjast. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus
füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. • Füsioteraapia protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. FÜSIOTERAPEUT • Füsioterapeut (inglise keeles Physiotherapist) on taastusravi spetsialist, kes taastab või säilitab kliendi häiritud liikumis- ja tegevusvõimet. • Füsioterapeudi tööülesanded on kliendi funktsionaalsete võimete hindamine ja parandamine, kliendi nõustamine, töö dokumenteerimine ning abivahendite kohandamine. • Kliendi funktsionaalsete võimete parandamiseks kasutab füsioterapeut kehalisi harjutusi (rööbaspuudel, matil, teraapiapallil, basseinis),
probleemidega. Ortopeedilisi probleeme võib esineda kõikides vanuserühmades ning erialadel. Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate juhtumite eristamine, mistõttu kliiniline mõtlemine (ingl