põhjusta peamiselt ähvardava-test stsenaariumidest mõtlemisega. mõni muu häire (King et ai., 1998, 298). Võrreldes hirmudega on muresid harvem dokumenteeritud, küll Foobiad võivad olla lihtsad (nt loomad, veri, süst, situat- on aga tõendeid, et mured on samuti sagedased laste seas (Muris sioonilised jne), sotsiaalsed (äärmuslik hirm teiste inimeste poolse et ai., 1998, Muris & Merckelbach, 2000). kriitika ees, nii et see viib sotsiaalsete interaktsioonide või millegi Eesti ja Soome koolilaste muredest suurem osa on tegemise, mis võiks ükskõik millist kriitikat põhjustada, leitud olevat seotud lähedaste inimestega: muretsetakse lähedase
või ainult kindlatel päevadel ja on põhimõtteliselt “välja kukkunud” – kui mitte füüsiliselt, siis emotsionaalselt ja vaimselt. Sellesse “tüüpkonda” kuu- luvad õpilased on tihti andekad, kelle andekust pole õigel ajal märgatud. Nad on kibestunud ja pahakspanevad, kuna nad tunnevad end tõrjututena või kõrvalejäetutena. Nende enesehinnang on väga madal ja nad vajavad tugevat töötavat suhet täiskasvanuga, keda nad saavad usaldada. Tradit- sioonilised programmid ei ole nende jaoks enam sobivad. Betts ja Neihart peavad nende puhul kindlasti vajalikuks perekondlikku ja individuaalset nõustamist. V: topeltsildiga (topelt-erivajadusega). Sellesse rühma kuuluvad andekad lapsed, kellel on füüsiline või emotsionaalne puue, või kellel on õpiraskused. Nagu juba eespool mainitud, on niisuguste andekate laste tuvastamine väga raske ja tavaliselt ei paku haridussüsteem ka eraldi prog- ramme, mis nende vajadustele vastaksid.
Suhtlemisoskus Oskus klientide, kolleegide, juhtide ja kogukonna liikmetega tõhusalt suhelda on üks olulisemaid ehituskive nõustamisoskuste arendamisel. Suhtlemisoskuste abil (tradit- sioonilised suhtlemistehnikad ja metafooride kasutamine) väljendavad inimesed oma mõtteid (verbaalselt, mitteverbaalselt ja kirjalikus vormis) ja saavad teistelt ideid oma vaatenurga täiendamiseks. Head suhtlejad oskavad väljendada mõistmist ja moti-
annaabi.ee 
