midagi ette. Kõik on juba olemas. On jäänud õnneks, ja ma usun, et ka armastuseks. ainult sekeldused. Need mulle ei meeldi. ROLAND: Kas te olete tuttavad? Seda ta siia Aga ilma vist ei saa. kippus. Jälle mina loll! ROLAND: Seda on minu poolt loll rääkida, OSVALD: Pea! Ära süüdista Laurat. aga ma ütlen: Laura armastab mind ja ROLAND: Ma ei süüdista. sinusugused mehed ajavad teda öökima. OSVALD: Laura ei tea sellest midagi, ta OSVALD: Oli küll loll rääkida, aga inimene veel ei taipa. Esialgu tajun seda ainult mina. on, nagu ta on. Lauralt oleks palju praegu rohkem nõuda. Ta ROLAND: Sellest saab naljanumber, kui ma on allunud jõule ise midagi teadmata. töö juures räägin. Läksin peavarju paluma ja ROLAND: Mis kuradi jõule?
eks siis võta! Mis jutt see on! Ja harjumusega sa panid kõvasti bambusesse. Sa vist ei tea armastusest midagi.. OSVALD: Ühte asja ma tõesti ei tea. ROLAND: Siis tee see endale selgeks! OSVALD: Selle ma teen selgeks jah. Miks te räägite ettekujutusest? Ma ei kujuta midagi ette. Kõik on juba olemas. On jäänud ainult sekeldused. Need mulle ei meeldi. Aga ilma vist ei saa. ROLAND: Seda on minu poolt loll rääkida, aga ma ütlen - Laura armastab mind ja sinusugused mehed ajavad teda öökima. OSVALD: Oli küll loll rääkida, aga inimene on nagu ta on. ROLAND: Sellest saab naljanumber, kui ma töö juures räägin. Läksin peavarju paluma ja peremees tahtis Laurat endale saada. (Naerab.) Keegi ei usuks sellist juttu. OSVALD: Päris nii see ei olnud. Ju sa räägid midagi muud. Kunagi. ROLAND: Lähen viskan ka pikali mõneks tunniks. Panen kella piiksuma. OSVALD: Ma tuleksin tagasi oma pakkumise juurde. 19
eest mööda, ei näe meie muud kui aga jalgu, ehk olgu siis et paned pea üsna ruudu ligi, pöörad viltu ja vaatad nõnda, siis näeb rohkem. Muidu ei näe. Ainult kui teiselt poolt uulitsat minnakse, siis paistab kõik. Aga või siis kõik teiselt poolt lähevad ja või sa alati nina vastu ruutu surud..." ,,Mina ronin ikka aknalauale ja vahin sealt, nõnda paistab paremini," ütles Tiina Indreku süles ja vahtis ülespoole, nagu istuks ta ka praegu oma toa aknalaual. ,,Ega kõik pole sinusugused pääsupojad," vastas Molli õele ja jätkas siis endist juttu: ,,Jah, paistavad ainult jalad põlvist saadik või natuke kõrgemalt, mitte rohkem. Nõnda oleme õppinud möödaminejaid tundma jalgadest, saabastest, pükstest, mantlihõlmadest, kleitidest, kepist, vihmavarjust, kõnnakust, kuidas keegi jala maha paneb. Sellest kõigest tunneme meie möödaminejaid. Esteks oli küll hirmus, sest kui papa alles elas, oli meil teine korter, mitte niisuke. Siis elasime teisel korral
annaabi.ee 
