külavainu, mis oli ühiskondliku elu keskuseks. Seal kogunes ka külakari karjamaale minemiseks. Väljaku ääres oli küla kaev ja mõnikord ka kiik. 13. Eestlaste muistse vabadusvoitluse II periood, v.a. madisepäeva lahing. 1210. aasta hilissuvel planeerisid eestlased Ugandist ja sakalast Võnnu linnuse 10 vallutamist. Võnnu Mõõgavendade ordu tahtis tugipunkti ja peamine lähtekoht selle rünnakutel Eestisse. Enne orduvendade sinnaasumist oli Võnnu olnud vendade hõimukillu linnus. Tol suvel olid orduvennad ehitamas suuremat kivilinnust, kuid eestlaste rünnaku ajaks see veel valmis ei saanud. Asuti kaitsele vanasse linnusesse, mis eestlaste poolt sisse piirati. Äge võitlus kestis kolm päeva. Eestlased kasutasid odasid, sakslased omakorda ambe. Piirajad kandsid metsast kokku suuri puuvirnu ja panid linnuse süütamiseks põlema. Ammunoolte kaitseks rajati kaitsevall.
Jätkus ka külade hajumine taludeks, mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde hulga uusi üksiktalusid. Samuti jätkus uute alevite teke. Nõukogude aeg muutis jälle Eesti asulastikku. Väga kiiresti hakkasid kasvama linnad. Oli neid ju vaja tulnukrahvastiku majutamiseks. Mõni linn (Sillamäe, arengus kängujäänud Paldiski, sõjas purustatud ja inimtühjaks jäänud Narva) oligi mõeldud vaid tulnukatele, eestlaste sinnaasumist takistati. Tulnukaid asus palju ka Tallinnasse ja põlevkivikaevanduste juures tekkinud uutesse linnadesse, samuti mitmesse muusse Põhja-Eesti asulasse. Selles piirkonnas tekkis mitmeid uusi tööstuslinnakesi, millest mõned hiljem päris linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks. Mujal Eestis, kuhu tulnukaid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem
linnade arengut põllumajandus ja teenindus, siis nüüd kujunes peamiseks tööstuse areng. Nii nagu enne iseseisvusperioodi, hakkasid linnad jälle väga kiiresti kasvama. Tööstusettevõtetesse toodi töölisi mujalt endistest NSV Liidu piirkondadest peamiselt Venemaalt. Nii oli linnu vaja sisserännanud rahvastiku majutamiseks. Mõni linn (Sillamäe, arengus mahajäänud Paldiski, sõjas purustatud ja inimtühjaks jäänud Narva) oligi mõeldud vaid sisserännanuile, eestlaste sinnaasumist takistati. Sisserännanuid asus palju ka Tallinnasse ja põlevkivikaevanduste juures tekkinud uutesse linnadesse, samuti mitmetesse teistesse Põhja-Eesti asulatesse. Selles piirkonnas tekkis mitmeid uusi tööstusaleveid, millest mõned hiljem linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Raplamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks. Mujal Eestis, kuhu sisserännanuid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Kasvasid
annaabi.ee 
