Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Sinivaal: Sinivaalasid on veel järel 10 000. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Eluviis: Nende häälitsused on kaeblikud ja madalad. Saaki otsides läbilõikavad viled ja piuksatused. Elavad rühmadena. Eluea pikkus on 80 aastat. Lähisuguluses olevad liigid: Eristatakse sinivaala kolme alamliiki- põhja-, lõuna- ja pisi-sinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ja on teistest nendest alamliikidest 3 meetrit lühem.
Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Sinivaal ja inimesed: Sinivaala kere töödeldakse ümber rasvaks, tema kiusplaate kasutatakse korsettide valmistamiseks. 1930- 1931. aastal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Sinivaalasid on veel järel 10 000. Vaalade kaitsele pööratakse nüüd üsna suurt tähelepanu. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Paljunemine: Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 meetri pikkuseks. Emased 23 meetri pikkuseks. Tiinuse kestus on 340-366 päeva ja poegi on 1. Eluviis: Nende häälitsused on kaeblikud ja madalad. Saaki otsides läbilõikavad viled ja piuksatused. Elavad rühmadena
sinivaal 34 aastat.Sinivaala ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal. Uuringu järgi kannab veerand sinivaaladest mõõkvaalade rünnakuis saadud arme. Kuna mõõkvaalad sinivaalu nii sageli ründavad, siis järelikult peavad need rünnakud vahel vilja kandma, aga kui suur osa rünnakutest mõõkvaalale edukalt lõpeb, on teadmata.Vaalaküttimise tagajärjel vähenes sinivaalade arv ligikaudu 200 000-lt (1930) umbes 1000-le (1965), kuni 1966. aastal sinivaalade püük keelati. Tänapäeval on sinivaalasid umbes 10 000 ja nende arv kasvab aeglaselt. Polaarhüljes Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Kehapikkus 1,256,5 m, mass 903500 k g. Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja
annaabi.ee 
