Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad pool-kinni, pumpab vaal vee välja. Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad.
vajab, on ema nisa. Torru keeratud keelega haarab poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu. Sinivaala poja päevane piimaportsjon on 200- 300 liitrit. Poeg toitub piimast kuus või seitse kuud. Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane vaalapoeg on 16- 17 meetrit pikk. Vaalad ei ela kuigi vanaks. Nende hiiglaste elu kestab 20- 40 aastat. Nende loomade elu lühendab vaalajaht. Inimene kütib vaalu rasva pärast. Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni. Keskmiselt saab vaalast umbes 10 tonni rasva. Peale rasva tarvitatakse ka liha ja vaalakiuseid. Vaalad ei püsi aasta vältel üheainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid. Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Mitme liigi kohta on kehtestatud osaline või täielik jahikeeld. Kasutatud Kirjandus 1
Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima ja võtab päevas juurde umbes 100 kg, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. KÄITUMINE 5 Harjumuspärane eluviis on sinivaalal elada rühmadena, tavaliselt kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Nad on maailma suurimad loomad, samas on nad nõtked ja rahumeelsed. Nende eluea pikkus on 80 aastat. Nad on püsisoojased loomad. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Nende häälitsused on kaeblikud, madalad, sagedus l20 Hz. Saaki jahtides on häälitsused läbilõikavad viled ja piuksatused. Sinivaal on hävinemisohus
2. Mis viitavad sellele, et vaalad on iidsetel aastatel olnud maismaal ? 3. See on üks vanaajal levinud ettekujutusi maailma ehitusest. Kirjelda ja põhjenda sellist arvamust! Vaata joonist all. 4. Millest on tingitud sinivaalade igaaastased ränded? 5. Mille järgi liigitatakse vaalu hammas-ja kiusvaaladeks? 6. Mille poolest erineb vaala saba kala sabast? Miks? 7. Mis on vaala ,,fontäär"? Mis on hingats? 8. Miks kütivad inimesed vaalu? Miks on see tänapäeval keelatud? 9. Milleks on sinivaalal pea alaküljel vaod? 10. Mille poolest erineb vaalapiim lehmapiimast? Kes see on ? 1. Sinivaala toidupüünis. 2. Vaala ,,tüürid". 3. Vaala ,,nina". 4. Sinivaala toit. 5. Suurim maismaaimetaja. 6. Vaala ,,mootor". 7. Vaala ,,kasukas". 8. Toimetab toidu makku. Kasutatud kirjandus 1. V. Papastavuon. Vaalad. Koolibri. 1999. 2. P. Whitfield. Laste loomaentsüklopeedia. Eesti Entsüklopeedia kirjastus. 2001. 3. Loomade elu 7
annaabi.ee 
