kotti. Kogemata satub varga kätte soolakang, mida ta keelega puudutab. Nüüd ei jää õnnetul vargal muud üle, kui saak maha jätta ja lahkuda, kuna sügavalt juurdunud komme ei luba varastada sellelt, kelle soola on maitstud. Soola roll roogades. Isegi toidus pole sool pelgalt maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ei ole ükski juust enam lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal. Kuulus sinihallitusega Roquefort'i juust on eriti soolane just sellepärast, et eripärase maitse andev hallitusbakter jääb ellu ka suurema kui 3,5% soolasisalduse puhul ehk siis, kui kõik muud bakterid hävivad. Samalaadne lugu on vorstiga. Kui vorsti soolasisaldus jääb alla 1,75%, on tulemuseks mitte mahlane elastne keeduvorst, vaid pudrutaoline mass, milles vesi, liha ja rasv on igaüks omaette. Ülesoolatud roa päästmine. Roale oleks arukas soola lisada alles vahetult enne valmimist või isegi
Kogemata satub varga kätte soolakang, mida ta keelega puudutab. Nüüd ei jää õnnetul vargal muud üle, kui saak maha jätta ja lahkuda, kuna sügavalt juurdunud komme ei luba varastada sellelt, kelle soola on maitstud. Soola roll roogades. Isegi toidus pole sool pelgalt maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ei ole ükski juust enam lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal. Kuulus sinihallitusega Roquefort'i juust on eriti soolane just sellepärast, et eripärase maitse andev hallitusbakter jääb ellu ka suurema kui 3,5% soolasisalduse puhul ehk siis, kui kõik muud bakterid hävivad. Samalaadne lugu on vorstiga. Kui vorsti soolasisaldus jääb alla 1,75%, on tulemuseks mitte mahlane elastne keeduvorst, vaid pudrutaoline mass, milles vesi, liha ja rasv on igaüks omaette. Ülesoolatud roa päästmine.
Kogemata satub varga kätte soolakang, mida ta keelega puudutab. Nüüd ei jää õnnetul vargal muud üle, kui saak maha jätta ja lahkuda, kuna sügavalt juurdunud komme ei luba varastada sellelt, kelle soola on maitstud. Soola roll roogades. Isegi toidus pole sool pelgalt maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ei ole ükski juust enam lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal. Kuulus sinihallitusega Roquefort'i juust on eriti soolane just sellepärast, et eripärase maitse andev hallitusbakter jääb ellu ka suurema kui 3,5% soolasisalduse puhul ehk siis, kui kõik muud bakterid hävivad. Samalaadne lugu on vorstiga. Kui vorsti soolasisaldus jääb alla 1,75%, on tulemuseks mitte mahlane elastne keeduvorst, vaid pudrutaoline mass, milles vesi, liha ja rasv on igaüks omaette. Ülesoolatud roa päästmine.
Sinihallitusjuustud on poolpehmed, lõikekohal on hallituskolded, konsistents on õrn, määritav või murenev, maitse terav, vürtsine ja soolane. Mõnedel sinihallitusjuustudel võib pealispinnal esineda ka valgehallitust. Tuntumad on Roquefort, Dorblu, Montagnolo, Blue Castello, Bella Monte jt. Valgehallitusjuustud on pehmed juustud. Hallitus paikneb põhiliselt juustu pinnal Maitse on mahedam, võivad olla kergelt seenelõhnalised Camembert, Brie, Brie Royal, Champignon, Gambozola (sinihallitusega), White Castello jt. Naturaalsed soolvees valmivad juustud valmistatakse lamba-, kitse- ja lehmapiimast. Maitse on soolane, meenutab kohupiima, koorik puudub Fetaki, Feta-Holloumi, Feta-Mevgal, Fea, Brõnsa jt.. Valmimata ehk toorjuustud on pehmed juustud. Nendeks on Philadelphia. Bon Apetit, Mozzarella, Ahja, Vormsi ja Kodujuust. Sulatatud juustud liigitatakse lisanditeta, lisanditega, suitsutatud ja võidejuustudeks. 4.6.2. Juustude kvaliteet ja säilitamine
annaabi.ee 
