Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud
loomadel joodi omastamist kilpnäärme poolt, mille tulemusena tekivad jood-pöörduv (iodine-reversible) hüperplaasia, kilpnäärme hüpertroofia (nn. kapsa ja kaunviljade struuma) ning kasvupidurdus. OZT, inhibeerides joodi liitumist vastavate lähteühenditega, inhibeerib ka türoksiini sünteesi. · Isotiotsüanaadid omavad embrüotsidaalset toimet ning põhjustavad loote kaalu alanemist. Isotiotsüanaadid ja mõningad glükosinolaadid (näit. sinigriin), mitte aga tiotsüanaadid, on mutageensed Amesi testis. oksalaadid Sellised taimed nagu spinat, rabarber, peedilehed, tee ja kakao sisaldavad palju (0,2-2,0% märgkaalust) oblik- e. oksaalhapet HOOCCOOH. Verre sattudes seob (kelateerib) oblikhape kaltsiumi, mille tulemusena tekivad hüpokalkeemia, koagulatsioonihäired ning tetaania (kangestus-kramplikkus).
diferentseerumise protsessides. Teisest küljest võivad fütoöstrogeenid aga võibolla just tänu nende antiöstrogeensele toimele kaitsta inimese organismi südame-veresoonkonna haiguste, rinna-, eesnäärme ja käärsoole vähi ning postmenopausiaegse osteoporoosi eest. Fütoöstrogeenid ei ole mutageensed Amesi katses ega kantserogeensed suu kaudu manustamisel. Glükosinolaadid e. sinepiõliglükosiidid: Siia kuulub üle 100 tioglükosiidi (sinigriin, progoitriin e. glükorapiferiin, epi-progoitriin, glükobrassitsiin jt.), mida on leitud kuni konts-ni 60 mg/g rist- õielistest (Brassicaceae e. Cruciferae) taimedest nagu brokoli, pea-, roos-, lill- ja spargelkapsas, kaalikas, naeris, redis, aedrõigas, mädarõigas, sinep, raps jt. Nende bioloogiline aktiivsus tuleneb nii lähteühendi kui ka inimese seedekulglas esineva bakteriaalse mürosinaasi (tioglükosidaasi) toimel nendest tekkivatest isotiotsüanaadist e
annaabi.ee 
