3. Mis on musta augu sees? Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja ja sellest ka meie võimetus musta augu sisemuse kohta infot hankida. Ka näha pole musti auke võimalik, neid saab avastada vaid uurides nende mõju teistele taevakehadele Musta augu sees arvatakse olevat lõputult väikese ruumalaga piirkond, kuhu on kogunenud kogu musta augu mass. Seda punkti nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb ruumiosa, mille gravitatsioon on nii tugev, et miski sealt välja ei pääse. Sellise ruumiosa piiri nimetatakse sündmuste horisondiks — teiselpool horisonti toimunust ei saa me midagi teada. Vahemaad singulaarsusest sündmuste horisondini kutsutakse aga Schwarzschildi raadiuseks. Mustal augul polegi mingit tahket pinda. Musta augu piir on määratud Schwarzschildi raadiuse ehk
Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi
KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks, kohaks, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus lõpmatu suur. NÄITED Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse.
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade ...
Must auk koosneb singulaarsusest ning sündmuste horisondist. Must auk tekib, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus, ehk väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Musta augu keskel on punkt, mis on peaaegu lõpmatu tihedusega ning mida nimetatakse singulaarsuseks. Mustas augus, sündmuste horisondist seespool muutuvad meile teada olevad füüsikaseadused kehtetuks. Aeg ja ruum kaotavad oma tähenduse. Aeg ei liigu enam ainult edasi jne. Seega ei tea keegi, mis täpselt toimub musta augu sees. Kaob põhjus-tagajärg põhimõte ning valitseb kvantgravitatsioon. Tänapäevani pole väga palju teada mustadest aukudest ning füüsikud pole neid veel piisavalt uurinud. Üks maailma tuntuimatest füüsikutest, Stephen
Arvatakse, et praegu on meie Galaktikas umbes miljard ,,surnud" neutrontähte. 12 Must auk Täht, mille mass on suurem kui umbes kolm Päikese massi, variseb pärast kogu oma tuumaenergia ärakulutamist kokku. Mitte mingi rõhk ei suuda raskusjõule vastu seista ja üldrelatiivsusteooria järgi vajub täht kokku peaaegu punktis, singulaarsuseks. Varisemine kestab ainult sekundi murdosa. Tihedate täherühmade või galaktikate keskkohas võivad tekkida ülimassiivsed mustad augud, kui tähtede kokkupõrked ja kogunev gaas moodustavad küllalt tiheda ja massiivse keha. Niisugune hiidauk võib jätkuvalt kasvada, neelates endasse üha uusi tähti ja tolmu. Kogu aine sööstab augu keskel paiknevasse punktikujulisse singulaarsusse. Universumi algplahvatusel võis kohalikes tihedustes tekkida musti miniauke, mis on massilt
Või Vaatleja, kes vaatab ajas tagasi teisipidi, kui jälgida Universumi paisumist tagasi Nii paistsid galaktikad hiljuti 5 miljardit aastat tagasi minevikku, peaks selguma, et Universumi kogu aines ei paiskunud välja ühestainsast, lõpmata suure tihedusega Taustkiirgus punktist. Säärast lõpmata tihedat punkti nimetatakse singulaarsuseks ja ta pidanuks olema aja algus või lõpp. 1963. aastal kuulutasid vene teadlased Jevgeni Lifsits ja Issaak Halatnikov, et nad on tõestanud, et Einsteini võrrandite singulaarsusega lahendid eeldavad kõik aine ja kiiruste iseäralikku jaotumist. Võimalused, et see jaotumus realiseeruks ka tegelikkuses ja singulaarsusega lahend kirjeldakski Universumit, olid nullilähedased. Peaaegu mitte ükski Universumit kirjeldav lahend poleks tohtinud sisaldada lõpmatu tihedusega singulaarsust
Või teisipidi, kui jälgida Universumi paisumist tagasi minevikku, peaks selguma, et Universumi kogu aines ei Vaatleja, kes vaatab ajas tagasi paiskunud välja ühestainsast, lõpmata suure tihedusega Nii paistsid galaktikad hiljuti punktist. Säärast lõpmata tihedat punkti nimetatakse 5 miljardit aastat tagasi singulaarsuseks ja ta pidanuks olema aja algus või lõpp. Taustkiirgus 1963. aastal kuulutasid vene teadlased Jevgeni Lifsits ja Issaak Halatnikov, et nad on tõestanud, et Einsteini võrrandite singulaarsusega lahendid eeldavad kõik aine ja kiiruste iseäralikku jaotumist. Võimalused, et see jaotumus realiseeruks ka tegelikkuses ja singulaarsusega lahend kirjeldakski Universumit, olid nullilähedased. Peaaegu mitte ükski Universumit kirjeldav lahend poleks tohtinud
eitades Jumalast seatud absoluutseid, inimesele kohustuslikke moraalinorme. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? E.P.Hubble 39. Mida tähendab singulaarsus? Kaasajal on kosmoloogias kui universumi teket, ehitust ja funktsioneerimist seletada püüdvas teadusharus tunnustatuim Suure Paugu (Big Bang) teooria, mille kohaselt maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil"ruum oli punkt." Sellist olekut nimetatakse singulaarsuseks. 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? kosmilise päritoluga mikrolaineline raadiomüra, mis ei pärine meie galaktikast, hilisemate uurimiste käigus osutus see universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks ehk foonkiirguseks, mis pärines aastatest 100000-300000 pärast Suurt Pauku. Arno A. Penzias ja Robert W. Wilson 41. Kui vana on universum? 13,7 miljardit aastat 42. Kirjeldage Suurele Paugule (Big Bang) järgnenud sündmusi.
annaabi.ee 
