loevad raamatuid ja arutlevad nende üle, teose lõpu poole tuleb Makar järeldusele, et ta on arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus.
Tegelased elavad ühel ja samal tänaval. Meespeategelane näeb aknast välja vaadates oma armastatu akent üle tänava. Nad kirjutavad sellepärast, et nad on vaesed ja neil ei ole võimalust oma elusid siduda. D astub dialoogi ka vene kirjanikega (Gogol). D lemmikkirjanikud on Gogol ja Puskin. Selle romaani kirjutamise protsessis huvitab D-t rohkem Gogol. Gogolit peetakse esimeseks väikse inimese kujutajaks. Väike inimene on sotsiaalses plaanis tühine inimene. Gogoli ,,Sineli" peategelase nimi on Basmatskin tuletatud sõnast saabas. Akaki Akakijevits Basmatskin D tegelane on Makar Aleksejevits Devuskin akaki kr keeles süütu, heasüdamlik. Devuska vn k neiu (süütus). Ka Makar on heasüdamlik, ta pole õel. Makar kr k õnnis; inimene peaks maailma sündima õndsana. Mõlemale peategelasele antakse ühesugune isanimi. Nad on vaimsetes sugulassidemetes, reaalselt on nad väga kauged sugulased. Naispeategelane on Varvara Aleksejevna
oli väga kiire, jäin sinna ka ööseks. Esimene kord oli mu auhinnatöö lõpetamisel. Töötlesin päikesevarjutuse andmeid, arvutused olid juba lõpetatud ning käsil teksti viimistlemine ja vormistamine. Tippis astronoomiakateedri laborant Meeta Kull, ustav hing, kes meid kõiki sel viisil aitas. Kuzmin vaatas kogu teksti läbi ja tegi ohtralt parandusi. Et õigeks ajaks valmis saada, pidin Tähetornis ööbima. Laotasin Rootsmäe kabinetis ajalehed põrandale, raamatud pea alla ja sineli moodi sügismantli peale ning sain nii mõned tunnid magada. Kuzmin oli hommikul platsis ja töö läks edasi. Samas stiilis valmis ka mu diplomitöö, ainult selle vahega, et aega oli pisut rohkem ja polnud vaja Tähetornis ööbida. Kuzmin õpetas, kuidas tuleb läheneda uuele probleemile. Algul tuleb teha olulisi lihtsustusi, mis võimaldavad saada probleemile ligikaudse lahendi. Sageli õnnestub nõnda
Ilmselt suri Gogol närvihaigusest tingitud häirete kätte - nt ta ei saanud süüa. Kunstniku ülesanne on Gogoli arvates parandada elu. Kunstnik läheb mungaks - loob ikooni jumalaemast ja Kristusest - ainult religioon puhastab ja parandab. ,,Sinel" - väikeametnik - avab maailma kahest otsast - kangelane on tõesti väike mahasurutud mutter, tema ainus helge hetk - kui ta hakkab muretsema endale uut sinelit, mis on kogu ta õnne sümbol, elu mõte, nagu pruut. Kui sai selle sineli, siis juba I õhtul varastati see sinel talt ära ja ta sureb soki tõttu. Jutustus väikesest inimesest, kes nõuab kaasatundmist, teisalt näitab Gogol selle väikese inimese piiratust, väiksust. Gogoli maailm on alati kahe otsaga, pole ühtmoodi mõistetav. Gogoli uudsus - hakkab taaskasutama uut võtet - suulise kõne reprodutseerimine ehk kõnekeele kasutuselevõtt. Omapärase kõneviisiga kangelane. Kõne kaudu avatakse tegelase sisemaailm. Keele kaudu sisemaailma pääsemine.