Renate Pajusalu jt uuringus oli küsitletud üliõpilasi kolmest linnast, samas kui Keelo Leevalliku uuringu puhul oli ka küsitletud õpilasi kolmest linnast, kuid erinevatel eesmärkidel. Pajusalu jt 2010 uurimuses oli küsitletud eesti ja vene üliõpilasi eraldi, võrdluse eesmärgil, Keevallik 1998 uurimuses oli tehtud erinevate linnade ja vanusegruppide kaupa. Nimetatud uurimised näitasid, et suurem osa küsitletutest sinatavad oma sõpru ning generatsiooni võrra vanemaid teietavad (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Renate Pajusalu jt uurimus näitab, et eestlased rohkem sinatavad sugulasi, aga venelased mõnikord ka teietavad neid. Juhusliku kõneakti puhul teietavad inimesi nii venelased, kui ka eestlased, sama situatsioon on klienditeenindajatega. Kolleege aga sinatavad rohkem Eestis elavad venelased kui muud. Naabrite puhul on oluline ka elukeskkond
Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on vembumees ja tihti teeb selliseid koertükke. Karistuseks küsis ta Penni iga tund vastama. Millest sai Jaak aru et Riksile meeldib samuti Virve? 3) Jaak pani esialgu tähele, et Virve ja Laasik omavahel sinatavad, siis ükskord kui ta Riksilt raamatut oli läinud laenama, nägi ta, et tal on laua peal raamat, kus räägitakse puhkpillidest, samuti ka flöödist. Flööt oli Virve lemmikpill. Lõplikult sai Jaak aru, et Riks on armunud Virvesse, kui nad selgitasid, kes peab õpetajatele lõpumärke viima. Jaak oli üks nendest, kes pidi viima ning ta tahtis et tema seltsiline oleks Riks. Riks alguses ei tahtnud ja ütles, et temal pole aega raisata, kuid kui
kogu rahvast: ,,Loomulikult oleksime õnnelikumad, kui meil oleks põllumajandussektor väiksem, sest siis oleks kedagi vaja vähem toetada." Sellega võtab ta endale õiguse, võimupositsiooni teiste eest kõnelemiseks ja võib nii teenida korporatiivseid ideoloogiaid eriarvamuste tähelepanuta jätmise arvelt.) Asesõna ,,sina" versus viisakusvormi ,,Teie" kasutamine, mis võib olla sümmeetriline (mõlemad osalejad kas sinatavad või teietavad) või ebasümmeetriline, annab märku kas solidaarsusest (vastastikune sinatamine), suuremast sotsiaalsest distantsist / suhte formaalsusest (vastastikune teietamine) või selgest võimuvahekorrast (üks sinatab, teine teietab). Asesõna ,,sina" kasutatakse ka personaalseks pöördumiseks lugeja poole, nt reklaamides (,,Kas sina oled juba postkasti välja vahetanud?"). Asesõna ,,sina" on võimalik kasutada ka umbmäärase asesõnana, mis võib väljendada
annaabi.ee 
