sisustuses, usteks, postideks, aiatara ja inventari (k.a. mesitarud) materjaliks, paadiehituseks 18. Perekond ebaküpress (Chamaecyparis) ja mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) Chamaecyparis - Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). · Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti sinakasvalgete ribadega, vormidel lehed sageli ka nõeljad (okkataolised) · Võrsed lapikud · Käbid kerajad, väikesed, läbimõõt 0,6...1,4 cm, soomused kilbikujulised. · puit on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuri ja heade mehaaniliste omadustega (tugev, sitke), hästi töödeldav, vähedeformeeruv ning ilmastikutingimustele vastupidav. Puitu kasutatakse ehituskonstruktsioonide ja detailide (aknad, uksed, põrandad,
Okkad jäävad ka talveks roheliseks. Käbid väikesed, 1cm, munajad. Puit kerge, pehme, vastupidav, kergesti töödeldav ja lõhnav. Puitu kasutatakse ehituspuiduks, sisustuseks, usteks, postideks, paadiehituseks. Võib kasutada haljastuses Lääne- Eesti saartel. Eristamise tunnused: Kõrgus, okkad (tuhm-läikiv, suurus, alt valge) 18. Perekond ebaküpress ja mägiebaküpress Perekond ebaküpress: Igihaljad ühekojalised puud. Lehed soomusekujulised, teravatipulised, alt sinakasvalgete ribadega. Käbid kerajad, väiksed. Puit lõhnav, tugev, sitke, hästi töödeldav. Liike kuus (mägiebaküpress). Pärit Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja ehitusdetailide ning mööbli valmistamiseks ja laevaehituses, samuti haljastuses. Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure
Eestis kasvavate puude kõrgus kuni 22 m (Taagepera park), suuremaid eksemplare kasvab veel Saaremaal ja Järvseljal jm. Sobiv kasvatada külmade tuulte eest varjatud kohtades, perspektiivne just Lääne-Eestis ja saartel. Perekond Chamaecyparis Spach EBAKÜPRESS Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Võrsed lapikud. Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti sinakasvalgete ribadega, vormidel lehed sageli ka nõeljad (okkataolised). Käbid kerajad, väikesed, läbimõõt 0,6...1,4 cm, soomused kilbikujulised. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Seemned kahe külgmise kitsa tiivaga, mis on kuni seemne pikkused, sarnanevad lepa seemnele. Igal soomusel 1...5 seemet, mis valmivad tolmlemisaasta sügisel. Puidu tihedus 370...500 kg/m3. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest
annaabi.ee 
