1 Botaaniline lühiiseloomustus Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube. Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks
kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus). · Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana-Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga. · Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. · Kehtib seaduspärasus iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 45, mis oleneb sordist. · Gladiooli vars on 1215 cm pikkune. · Õisiku mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni, õisiku pikkus kõigub eri sortidel 4045 kuni 6070 cm. Esimesena arenevad välja õisiku alumised õied. · Õite värvus on väga mitmekesine. Esineb nii ühevärvilisi kui mitmevärvilisi õisi, puhastes toonides kui ka nende varjundites.
soojal päikesepaistelisel ja tuulevarjulisel kasvukohal huumus- ja toitainerikkas niiskes mullas. Ta on väga külmaõrn, kasvuks peab olema püsivalt vähemalt 10°C sooja. aed-kanna-Canna x GLADIOLUS – PEREKOND GLADIOOL • Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas. • mugulsibulaga külmaõrnad püsililled. Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. Nad on tugevad ja kaetud vahakihiga. Lehtede pikkus on 30–140 cm, laius aga 2–8,5 cm. gladiolus x hybridus CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - TERAVAÕIENE • Jõulise kasvuga KASTIK puhmikuline. Rohelise- valge-roosatriibulise lehestikuga kõrgekasvuline puhmik. Sihvakad kollakad õisikud, VI-IX. Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna varjus kaotab oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket
annaabi.ee 
