eritunnuseks on sõrgadel paiknev valge Iseloomustus või sinakasroheline ovaalne laik Kasvab jõevähist kiiremini Keha pikkus kuni 18 cm, tavapärane 6-9 cm Värvus sinakaspruun või punakaspruun Sigimine Jõevähk Signaalvähk Plajuneb sugulisel teel Sugurakud valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta Suguküpsus jõuab kätte 3-4 aastaselt Paarituvad septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis Toitumine Jõevahk
tõmmatud puidus. – Vaigupesa – õõnsus puidus, mis sisaldab või on sisaldanud vaiku. – Mõlu – pindmine haavand, mis on puu kasvamisel täielikult või osaliselt sulgunud. Keemilised värvused – Keemiline värvus - värskelt raiutud puidu ebanormaalne, keemilise või bioloogilise tekkega ühtlane värvus, harilikult seoses oksüdeerumisega. – Pargend - punakas või sinakaspruun keemiline värvus – Keemiline kollasus - okaspuuliikide parvetuspuidu maltspuidu helekollane värvus, tekib intensiivsel kuivatamisel. – Hele keemiline värvus - – Tume keemmiline värvus - sügavatooniline keemiline värvus Seenkahjustused – Lülipuidud seenlaik/seenvööt – Hallitus – Maltspuidu seenvärvus – Sinavus - maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. – Pruunisus
Mulla põhjalik iseloomustus Põhjalik iseloomustus käib kaeve number 3 kohta. AO 0-12 cm. Värvus must, niiske. Hästi välja kujunenud, palju juuri. Lõimiseks l2. pH 5,6. Üleminek selge ja laineline. CG 12-46 cm. Hallikas-kollakas-pruun suurte rooste laikudega. Sisaldab juuri. Lõimis on l1, pH 6,0. Üleminek on hajuv ja ebaselge. G 46-100+. Sinakaspruun. Lõimis on l1. pH 6,0. Selgelt välja kujunenud. Põhjavesi alates 70 cm. - l 2 12 3 - l 88 Lõimise valem: 1 . Huumusprofiili valem: AO9 . Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on