majandamise meetmeid. Joonis 1. Testmisala (4067 km2) Prantsuse alpides Materjalid ja meetodid Uuringus kasutati sigimistiikide asukohti graafiku sõlmpunktidena. Graafikut kasutati maastiku tüübi ja läbitavuse suhte kirjeldamiseks. Kõiki aspekte hõlmava graafiku ülesehitamiseks kasutati: 1) Iga-aastased asustatud paigad pandi sõlmpunktidena paika, optimaalse teekonna (least-cost) modelleerimist kasutades simuleeriti konnade iga-aastast keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades
majanduslik langus. 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Disinflatsiooni kasud Hinnastabiilsus ning inflatsioonikahjude elimineerimine. Arvatakse, et disinflatsiooni kasud kompenseerivad disinflatsioonist tingitud rahanduslikku kitsikuse ning töötuse suurenemisest tekivad kahjud. Disinflatsiooni kasu ja kahju võrdlemiseks: 1. Simuleeriti mineviku inflatsiooni vastase poliitika tulemusi. 2. Seejärel modelleeriti rahanduslike piirangute efekte, et hinnata disinflatsiooni ning toodangu võite ja kadusid. Järeldus: disinflatsioon suurendab majanduslikku j efektiivsust jja kasvu p piisavalt,, et kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju. NB
mehhanism, mis [võimaldas] vee tungimise laeva sisemusse. Suur küsimus ongi selles, kuidas see mehhanism toimis." Edasi pani de Kat proovile Andres Björkmani oletuse. Björkman oli väitnud, et parvlaeva keres oli auk, kuid autotekk jäi suletuks. Sisestati andmed, mille järgi parvlaeva vöörivärav oli kinni, kuid laeva kõige madalamal, veeliinist allpool asuval nulltekil, paremparda vööripoolses osas oli laevakeres 2 ruutmeetri suurune auk. Kõigepealt simuleeriti, nagu oleks parvlaev liikunud mainitud 15 sõlmese kiirusega, masinaruum üle ujutatud, seejärel lähtuti oletusest, et masinaruum oli kuiv. Kummalgi juhul poleks laev kummuli pöördunud, kuid vee sissetungimise esimestel etappidel kiiresti ühele küljele kaldunud. Laev ei oleks uppunud. Lõpuks pani de Kat proovile kolmanda stsenaariumi. Ta sai Estonia konverentsi osalistelt teada, et paljud alumistelt tekkidelt eluga pääsenud reisijad olid näinud
üles: puude kattuvus, veekogu laius ja sügavus, kalle, kõrgus; • hindamaks häiringu mõju individuaalsetele vastusreaktsioonidele, märgiti üles isendite põgenemise alguse kaugus (vahemaa vaatleja ja vette hüppava konna vahel) lähenedes loomadele ühtlase tempoga (1 samm/sek); • märgiti üles aeg, mis konnal kulus häiringueelse tegevuse taasalustamisele; • erinevad külastajate määrad simuleeriti (inimene/h/vooluvekogu kallas). Need määrad põhinesid uuringuala külastavate turistide arvul. Need külastajate määrad tekitati vabatahtlike poolt, kes jalutasid mööda jõe kallast manipuleerides inimeste arvuga ja intervalliga nende vahel; • konnade reageeringud (põgenemise alguse kaugus ja häiringule eelneva tegevuse taastamise aeg) mõõdeti suureneva külastajate määra valguses.