(Joonis 2.). Invertori genereerimisel (joonis 3.) ei õnnestunud simulatsiooni teha, kuid see oleks kindlasti tulnud väga sarnane, tehtud invertori simulatsioonile. LIHTLOOGIKA Tuli teha MOS-transistortest lihtloogika element. Valiti esimene, NAND2 (joonis 4.). Layout'i tegemine oleks pidanud käima lihtsamalt, kuid nüüd tuli pMOS teha sama laia kanaliga, kui nMOS (Joonis 5.). Analoogskeemi koostamine Joonestati operatsioonivõimendi skeemist (joonis 8.), layout (joonis 9.), mille simulatsioonist (joonis 10.) otsiti võimendust (tabel 1.) ja saadud tulemustest joonistati graafik (graafik 1.). Võimendi koosnes üheksast transistorist, millest neli olid pMOS ja viis nMOS. Mängides sagedusega, selgus, mida suurem sagedus seda väiksem võimendus. Et saada suhteliselt muutumatut voolu kasutati voolupeeglit, milleks kasutati kahte transistori. Joonised 1.Loogikalülituste koostamine Joonis 1
116 mm2 17,4 3x3x400 SEJ 4 117 mm2 17,55 3x3x400 3 4 158 mm2 23,7 KOKKU: 315,5 8 3. Variant Kolmandas variandis tuleb koostada skeem, kus kriteerium n-1 ei ole vajalik aga pinged peavad siiski olema lubatud piirides ehk U= ± 10% UN. Simulatsioonist tuleb võtta kaod nii talvel kui ka suvel. Samuti tuleb koostada plaan ja võrguskeem ning vastavale simulatsioonile ka hinnatabel. Joonis 6. Simulatsiooni skeem (talvine) Jooniselt 3 on näha, et kõikide sõlmede pinged on normi piirides. Juhul, kui mõni liin peaks välja langema siis varustuskindlus ei ole tagatud. Selle simulatsiooni eesmärk oligi koostada võimalikult odav võrk, seetõttu ei ole võimalik tagada varustuskindlust. Aktiivkaod antud võrgus on 140 MW. Tabel 7
füüsiliseks kokkupuuteks objektidega, oli nende intellektuaalne areng sageli normaalne (DeCarie : 1969). Nad ei saanud asju üheaegselt hoida ja vaadata tingimus, mida Piaget pidas esmatähtsaks, et õpetada nägemissüsteemi mõistma objektide jäävust. 5 Tõendeid Piaget´ teooria vastu, mille kohaselt ,,käsi õpetab silma", andis ka üks eksperiment, mis näitas, et imikud on võimelised simulatsioonist välja noppima visuaalset informatsiooni selle kohta, et mingi objekt võib neile osta sõita. Bower, Broughton ja Moore (1970) panid objektid kiiresti imiku näo suunas liikuma. Juba 6-21 päevalised imikud pöörasid pea ära ja lükkasid end kätega kiiresti lähenevast objektist eemale. Sellisele kiiresti lähenevale objektile on iseloomulik retinaalse kujutise paisumine, mis annabki märku lähenevast kokkupõrkest.
tarbimine, turism ja kinnisvaraarendus. Hannigan (1998) “Fantasy City: Pleasure and Profit in the Postmodern Metropolis”; fantaasialinna kuus tunnust: o teema-kesksed, o aggressiivselt bränditud, o 24/7, o modulaarne (jaekaudanduse ja meelelahutuse segu), o solipsistlik (füüsiliselt ja majanduslikult isoleeritud ümbruskonnast, mis ümbritseb neid), o postmoderne (sõltuvus simulatsioonist ja vaatemängust). Temaatilised restoranid, ööklubid, kaubanduskeskused, kobarkinod, kasiino- hotellid, raamatute megapoed, spordiväljakud ja areenid ning teised linnade meelelahutuskohad. Täiemahulised fantaasialinnad on Las Vegas ja Orlando. Floridal: suuremal või vähemal määral. Tarbimine fantaaisalinnas realiseerub läbi kolme keskse strateegilise protsessi: tematiseerimine, brändimine ja lugude jutustamine.
annaabi.ee 
