.................................................................................3 Inimliik ja selle vanus........................................................................................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8 Pilt2:simpans Skeletivõrdlus........................................................................................................9 Pilt3: simpansi skelett Pilt 4: inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus..............................................................................10 Tabel 1 Koljud...............................................................................................
bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga. Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurudust. Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja arengukiiruse üldisi muutusi fülogeneetiliste järglaste ontogeneesis. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni.
nukleiinhapetes ja valkudes on kokku viidavad palentoloogiast saadavate arvudega, saab täita lünklikuid kohti evolutsioonis 393. Homenoidide evolutsioon: inimese, simpansi, gorilla ja orangutani kromosoomid on suures hulgas homoloogsed, esimesena eraldus orangutan, teisena gorilla, inimene ja simpans on evolutsiooniliselt kõige lähedasemad- valgud 99% ulatuses identsed ja 3000 aluspaari kohta 33 erinevust, inimese eellased lahknesid ühisest eellasest simpansiga 5-7 miljonit aastat tagasi Aafrikas, kaasaegne inimpopulatsioon rändas Aafrikast välja 100 000-200 000 aastat tagasi kõikidele kontinentidele 394. Molekulaarne kell: nim geeniliste biomolekulide evolutsiooniliste muutuste mõõt, funktsionaalne seos evolutsiooni aja ja DNA muutuse vahel: mida rohkem on DNAs muutusi, seda kaugemal on vastavad loogid üksteisest fülogeneesipuul või ajas 395
antropoloogide ka geneetikud ja molekulaarbioloogid. Inimahvid on kõige sarnasemad inimestele. Väga sarnased ikka ei ole, kuna oleme arenenud parralleelselt. Hominiidid e inimahvlased, inimesed on ühises arengtees eraldunud kõige hiljem simpansist. Eestis elavatest loomadest on meiega kõige sarnasem nahkhiired. Kauges minevikus on nad pannud aluse ahvidele. Sarnasused: Puudub saba, Siseelundite ehitus, Mitu veregruppi. Erinevus: KEEL. Simpansiga on suheldud märkide keeles. Neid on max u kakssada märki. Omandavad ka sõnu. Arvuti abil on ka proovitud seda teha. (Sööb sidrunit, vajutab klahve sitt ja apelsin) Inimahvid on olnud Aafrikas kusagil 35 milj aastat tagasi. Üheks tuntumaks varaseks inimahviks peetakse Prokonsulit. Esimene inimahv jõudis Euroopasse u 14,5 milj aastat tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks
annaabi.ee 
