21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne. Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes 6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a. 1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju-Virus) nn Silvesteri armuõigus. 1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu. Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest. 1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla. Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri. Borchi ettevalmistused sõjaks Pihkv vastu.
parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega.
Artiklis mainitakse veel kaheksat tantsuõpetajat (tolle aja kombe kohaselt perekonnanime esitähe all), mis viitab küllaltki suure nõudluse olemasolule. Tantsudest olid artikli andmetel kavas shimmy, foxtrot, valss-boston (ehk aeglane valss), tango-milonga, one step, blues, caramba- step, charleston, hupa-hupa, java, slavoma florida. Sel moel olid tantsuõpetajad ka üsnagi olulised džässi levitajad, kuna moderntantsude õpetamiseks kasutatavad Victor Silvesteri 67 Strict Tempo Dance Orchestra plaadid sisaldasid, nagu eeltoodud tantsude loetelustki nähtub, tähelepanuväärsel määral ka sedalaadi muusikat. Nagu eespool mainitud, on kõik suuremad muutused rahva kultuuritunnetuses seotud uute suundumustega ühiskonna arengus, seega on loomulik, et kõnesolevas artiklis neid probleeme ka käsitletakse: “Eestlane, räägitakse, olla väga konservatiivne. Õigus ka. Vähemalt kõiges
annaabi.ee 
