kunstiringkondadesse. Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamikus söejoonistustest.Pärast kunstniku Pariisi reisi, kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos ,,Kalevipoeg"
Ta oli ka Tallinna muinsuskaitse ühingu liige. Siiani polnud ta veel abielus olnud. 1921 asus Kristjan Raud üürilisena kevade tänavale. Perekond Aisheite Juurde 1921 leidis sealt perest ka tütre oma abikaasaks. 3a jooksul sündis peresse ka 1 tütar ja 2 last. Abiellusid ja asusid nõmmele elama. Esimesi Eesti kunstnike kes rajas oma karjääri Eestisse. Pärast Pariisi Reisi kujunes välja aujoomane stiil. Arhailised ja nurgelised vormid, siluettide väljenduslikkus, mamemehtaalsus. Domineerijad ka Eesti Talupoja jõulised vormid. Tema joonistustel on nähtava kuju saanud Tondid , kratid, persomitseeritud loodusjõud , 1935 illustratsioonidel. V Rahvus eepos Kalevipoeg. 21 illustratsiooni ( päised jne) Kristjan Raud oli iseloomulik , ekspersiivsus, pliiats, söe joonistused. Väga palju joonistas teeradasid. Esimesi eesti kunstnike kes rajas oma karjääri eestis. Arhailised nurgelised vormid
Varasemad tööd Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamasti söejoonistustest. Stiil Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid
Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid. Meeste riietumise kood jäi samaks. See tähendab et nad kandsid edasi mantleid, pluuse, veste ja pükse. 1730-ndatel ja varajastel 1740-dail aastail hakkasid naiste siluettide esile tõstma väikesed kupli kujulised võruseelikud. Need kuulusid õukonna kohustusliku kostüümi juurde. Näiteks Marie Antoniette ajal pidid daamide võruseelikud olema 3 jala pikkune mõlemale küljele. Mood jõudis oma kõrgpunkti koos kõigi fantaasiate ja ornamentidega täpselt enne uut entusiasmi väli spordi ja liikumise vastu. Sel ajal tehti suur samm lihtsustatud kleitide poole mis suuremalt jaolt juhtus tänu Jean Jacquese Rousseau ja ameerika revolutsiooni mõjule
aastatel 1913 1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Neis teostes on varjundirikas maalilisus pidulikus kooskõlas kompositsioonilise selguse ja monumentaalsusega. 3.5 K.Raua stiili kujunemine Pärast 1926. aasta Pariisi reisi kujunes välja Kristjan Raua ainuomane stiil, arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee viib tagasi Kristjan Raua hilisesse õpinguperioodi Anton Abe kunstikoolis (1899 1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku
annaabi.ee 
