Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ning pöörduda arsti poole edasiseks raviks. [redigeeri] Mõju loomadele Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu PÄRITOLU Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. Tõenäoliselt on Sosnovski karuputk Eestisse saabunud ka muid teid pidi, eelkõige dekoratiivtaimena. LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks.
kahe aasta jooksul. (5) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel. SOSNOVSKI KARUPUTK Heracleum sosnowskyi · Algselt vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. · Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on
Antiik-Kreekas kasutati surmaputke kurjategijate surmamiseks. Kuni 20. Sajandini kasutati täpilist surmaputke valuvaigistajana, kuid edasipidi loobuti seda kasutamast meditsiinis, sest taim on siiski väga ohtlik. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) Sosnovski karuputk on sarikaliste sugukonda ja karuputkede perekonda kuuluv mürgine taim, mis on Eestisse sattunud inimtegevuse tagajärjel. 1950. aastal võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ning nii toodi seemned ka Eestisse katsetamiseks. Hiidpukted on karuputke võõrliigid, mis on inimesele ohtlikud. Taim suudab ise paljuneda looduslikes tingimustes ning on väga levinud üle Eesti. Eriti armastab taim kasvada asulate läheduses, jäätmaadel ja ka jõgede äärsetel luhtadel. Sosnovski karuputke on väga keeruline tõrjuda ning see protsess võtab aega mitu aastat. Sosnovski karuputked kasvavad väga kõrgeks, kohati kuni 5 meetri
omadusi, mis annavad talle teiste ees eelise. Kui tal pole uues elupaigas looduslikke vaenlasi, kes kontrolliksid tema arvukust, hakkab ta hoogsalt paljunema. Ka on oht, et ta toob kaasa haigusi, mille vastu tal endal on kujunenud kaitsemehhanismid, kuid mida kohalikel liikidel pole. Võõrliike on inimesed endaga kaasa toonud nii kogemata kui ka kui meelega. Lisa Sosnovski karuputk toodi omal ajal sisse põllumajanduslikel eesmärkidel kui kiirekasvuline silotaim. Hiigelkasvulist putke kasvatati aedades kui ilutaime. Tänaseks on temast saanud umbrohi, mis on levinud üle Eesti. Ta tõrjub välja kohalikke rohttaimi ja takistab puude kasvamist. Ta on puudutamisel mürgine ja temast on raske vabaneda. Võitluses tülika külalisega on proovitud niitmist, mürgitamist ja väljajuurimist. Liigirikkust võib vähendada korraga mitu tegurit Elurikkust ohustavate tegurite vahel pole sageli selget piiri. Suurkiskja, kelle elupaik