Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid
Lehtedest toituvad ökosüsteemis ka paljude liblikate röövikud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 a. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust. Söödaks kasutatakse värskelt, heinana, heinajahuna ja silona koos teiste taimedega. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Karjamaal loomad nõgest tavaliselt ei söö. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Kiud on peenike, pehme, siidjas, valge või valkjas, sobib pesu- ja kotiriide, nööride, võrgu jms. valmistamiseks. Teistest kiutaimedest väiksema kiutoodangu tõttu ei ole siiski kultuuri viidud. Noori võsusid ja lehti
Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust. Söödaks kasutatakse värskelt, heinana, heinajahuna ja silona koos teiste taimedega. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Karjamaal loomad nõgest tavaliselt ei 5 söö. Lisaks mitmetele taimtoidulistele loomadele, toituvad kõrvenõgeste lehtedest ka paljude liblikate röövikud. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Kiud on peenike, pehme, siidjas, valge või valkjas, sobib pesu- ja kotiriide, nööride, võrgu jms. valmistamiseks. Teistest kiutaimedest väiksema kiutoodangu tõttu ei ole siiski kultuuri viidud.
aegadel teda meie looduses ilmselt ei kasvanudki. Inglismaale toodi ta XVIII sajandi keskel Ameerikast. Sealt levis ta kiiresti teistesse Euroopa maadesse. Nüüdseks on põldtimut laialt tuntud heintaim peaaegu kogu maailmas. Sagedamini kasvatatakse teda koos punaseõieliste ristikutega. Loomasöödana on põldtimuti väärtus kõrgem ilmselt kõigist teistest meie kõrstaimedest. Seepärast kasvatatakse timutit nii heinamaadel kui ka karjamaadel. Ta sobib loomadele nii haljassöödana kui ka silona ja kuiva heinana. Loomulikult on ta suurepäraseks toiduks ka paljudele metsloomadele. Timut kipub aga sageli ka ühe teise meie heinamaade taimega segamini minema. Selleks taimeks on rebasesaba.võib looduslikes kasvukohtades kohata vähemalt sama sagedasti kui põldtimutit. Eks ole kasvukoha järgi pandud ka nende kahe taime nimed: "aas-" ja "põld-". Mis neil siis vahet on? Kõige lihtsam on endale selgeks teha timuti ja rebasesaba õisiku erinevused. Timutil on see mõnevõrra jäigem
annaabi.ee 
