halvas seisundis Eesti suuremate jääkreostuskollete ümbruses (uuritud reostatud alade kogupindala 22 km2) ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas (1200 km2). Piirkonniti on põhjavesi halvas seisundis ka õhukese pinnakattega ja ebasoodsate põhjavee toitumistingimustega intensiivse põllumajandustootmisega aladel (Põltsamaa - Adavere piirkond) ning suuremate punktreostusallikate (farmid, sõnnikuhoidlad, sõnnikulaamad põldudel, silohoidlad) ümbruses. 5 37 % Eesti elanike veevärgist saadav joogivesi ei vasta Euroopa Nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330/32, 5.12.98) nõuetele. Joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on enamasti seotud loodusliku ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega. Lisaks on osades piirkondades Lääne-
Teine võimalus on kasutada hoone sõlmede rajamisel valmis raudbetoondetaile: monteeritavaid vahelaepaneele vundamendiplokke, trepimooduleid, silluseid jne (Otsman, 1976: 29). 1.1. 3. Kasutusalad: · karkassisüsteemid postid, talad, vundamendiplokid, sillused; · katus- ja vahelaesüsteemid; · seina- ja fassaadisüsteemid siseseinad, välisseinad; · trepid; · põllumajandus- ja keskkonnatooted farmimahutid ja reservuaarisüsteemid, silohoidlad, farmide põrandaelemendid; · infrastruktuuri- ja eritooted raudteeülesõidud, tehnohooned, monteeritavad piirded, sillad ja tunnelid, kaevurõngad, radioaktiivsete jäätmete konteinerid. 1.1.4. Eelised: Tehaselises tootmises on olnud selle algusaastatest saadik märksõnaks masstootmise efektiivsus, kiirus ja ökonoomsus. Tänapäevases elemenditootmises on neile lisandunud ka paindlikkus. Seda eelkõige tänu kaasaegsete tootmistehnoloogiate ja uute
Kirde-Eesti geokeemiline atlas. Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad. Euroopa intensiivse põllumajanduse piirkondades looduslikke või poollooduslikke alasid vaid 2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob kaasa mullavees lahustuvaid sooli, vee aurumisel need settivad mulla pindmisse kihti.
koormust tunduvalt. Mudel näitas, et Eestis on peamine allikas põllumajandus. Taimekasvatus nõuab väetisi, mille põhilised toimeelemendid ongi lämmastik ja fosfor. Osa väetusaineid satub põllult veekogudesse. Põld võib neid saata veekogusse ülemäära veel kaua pärast väetamise lõppu: mullas on tohutu väetusainete puhver. See kandub osalt ära künni ja vihmahoogude tagajärjel, osa aga leostub põhjavette. Olulised allikad on ka laudad ning sõnniku-, väetise- ja silohoidlad. Eraldi tuleb esile tõsta lohakast sõnnikukäitlusest tulenevat suurt koormust, mis on tegelikult seadusvastane. Seda on näiteks sõnnikulaotus lumele või külmunud maale, samuti virtsa ja sõnniku lekkimine hoidlatest või nn. sõnnikupatareidest ja lautadest Samuti võiks oluline eutrofeerumise allikas olla asulate reovesi, kuid tänapäeva Eestis püüavad reoveepuhastid. valdava osa lämmastikust ja fosforist kinni. Suurtesse järvedesse ja meredesse lisandub palju lämmastikku ka
annaabi.ee 
