liiki teeninduses. Kehakeelega väljendame end ääretult palju. Mõned uuringud osutavad, et sellel moel antakse edasi paju rohkem kui sõnadega(Parem teenindamine 2001:49). Öeldakse, et kehakeelel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Näiteks, kui ütlete sõnadega ühte aga kehaga väljendate teist siis inimesed usuvad rohkem kehaga väljendatust. Hea teenindaja oskab ennast kehakeelega väljendada ja saab aru klientide kehakeelest. Suheldes inimestega on oluline osa silmsidemel. Silmadega kontakti loomine on inimestele väga omane. Just silmadega saab vastu võtta peamine osa mitteverbaalsest suhtlemisest, sealhulgas teise inimese kehakeelest. Kontakti saamiseks tuleb vaadata teisele inimesele silma. Silmside ei tohiks olla lühike, kuid mitte ja pikk. Lühikese silmside korral võib vestluspartnerile tunduda, et oled kiirustav, pikka aega silma vaatamisel võib tunduda, et jõllitad. Näiteks kui teenindajal on järjekord, peaks ta
Ta loeb sõnu kokku, kuid ei saa aru kogu teksti mõttest. Valikuline taju näeme seda, mida me tahame näha ja kuuleme seda, mida tahame kuulda. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib nimetada ka helilisteks e. sõnalisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine.
selle põhjustajast otse allikale. Lahenduse leidmine vajab mõlema poole arusaamist ja mõistmist ning soovi probleem lahendada. Kasuta kehtestavat käitumist. VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib eesti keeles nimetada ka helilisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed
annaabi.ee 
