ilma et oleks jälginud, mis aastaaeg parasjagu mängib ja teistkorda kuulasin kõik aastaajad eraldi. Vaieldamatult on minu lemmikaastaajaks sellelt plaadilt kevad (Allegro)- see algas nii positiivselt ja rütmikalt, et keerasin mõned korrad isegi lugu tagasi. Kujutasin ette kuidas praegu, mil meil on kevad kõik ümberringi hakkab õide puhkema ja muusika läks seda sama rada pidi, kui lugu aeglustus ja oli paar kurvemat nooti kujutasin endale silmeette pildi sellst, kuidas õrnalt vihma rabistab ja inimesed kilgates katuse alt - katusealla jooksevad. Suvi oli veidi nukrama tooniga, kui kevad, see oli mulle üllatuseks. Kohati läks lugu väga rõõmsaks, ja siis jälle aeglustus- ilmselt oli vihmane suvi. Sügis oli aga kõige rohkem positiivsust täis, selline rahulik, kuid samas särtsu täis, nagu tahaks plaadist välja pugeda. Mõtlesin endamisi sügisele pargile, kus inimesed jalutavad
"POPkunst forever!" Ühel kaunil päikesepaistelisel pühapäeval võtsin kätte ja läksin kumusse seda kuulsat näitust vaatama, mida kõik soovitasid vaadata. Esimese asjana sisenedes jäid silma koomiksid ja karikatuurid 1960ndatest aastatest. Enne näitusele minemist, sain aru, et tegemist on kunstiteostega, mis olid loodud peale 1950ndat aastat. Esimese asjana lõid mulle silmeette pildid kolhoosidest, mustamäe paneelmajadest ning nõukogudeaegsest Tallinnast. Vaatamata enda küllaltki väiksest teadmisest popkunstist, kattusid mu mõtted sellega, mida näitusel näha sain. Näitus oli koostatud justkui labürindina ning oli jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop"- erksavärvilised guassmaalid, ,,Union-pop"-esitab kahe rühmituse(Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut), ,,Linnautoopia"- räägib põlvkondade utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse
Väljendan ennast alati väga selgelt ja kõva häälega. Suhtlen väga vabalt, kuna mul ei ole hirmu võõraste inimeste ees. Vahel elan ka vihale minnes end teiste peal välja, aga olen alati andeks saanud. Välimuse poolest olen keskmise kehaehitusega, sinakashallide silmadega ja mustade juustega. Enda kirjeldamiseks on minu arvates parim anda just need kolm punkti, kuna see aitab luua silmeette isiksuse, milline ta välja võib näha. Ma ei ole endaga küll rahul, kuna enesehinnang on madal, aga olen saanud palju komplimente. Ehk suudan veel kunagi enesehinnangut tõsta. Minu hobideks on ristsõnade lahendamine, klaveri mängimine ja muusika. Olen käinud ka muusikakoolis, kuid peresiseste probleemide tõttu jätsin muusikakooli pooleli. Sain käia seal neli aastat. Muusikast kuulan ma meeleldi drum and bass'i, klubimuusikat ja dubstepi. Väga harva eelistan midagi rahulikku
peetud pidustuste raames. Inimesed jõid veini, olid koguaeg heas tujus ja auruall. Vainijumala kultus lubas paradiisi nüüd ja kohe! Inimesed olid kujuteldavas paradiisiaias, eemal argielu probleemidest, kus võis ilmselt isegi alasti olla( seda muidugi sel ajal ainult mõttleiselt, normatiivid olid küll kõrvale heidetud aga kõik oli rangelt piiritletud). Oldi rõõmsalt koos, nauditi teatrit ja saadi selleläbi vabamaks ja õnnelikumaks. Järgmisena tekivad mulle silmeette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlast suuel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Vanasti olid ju enamus asjad tabuteemad, kuid loomeinimesed tõid reaalsuse rahvale näha ja siis mindi natukene vabameelsema vooluga kaasa. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri
virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, näiteks alkohooli, tubakat või siis vajadus midagi teha, näiteks hasartmängu mängida, süüa. Sõltuvus on vastupandamatu soov midagi teha, seda iseloomustab ka regulaarsus ja hävitavus. Kui öelda kellegile sõna alkohoolik, siis tuleb ma ususn et kõigile silmeette joodik, kellel on lagunenud perekond ja kes näeb väga vähe kaineid päevi. Kuid kui mõelda nüüd nendele inimestele, kes selle sõltlasega, mis iganes vormis see siis on, igapäevaselt koos peavad elama, siis usun, et igale ühele ei teki pähe mõte, et ka nemad pole terved. Inimesi, kes 2 on sõltlase lähedased nimetakse kaassõltlasteks või lähisõltlasteks
annaabi.ee 
