üle puuokste molekulidele, mis paneb nad liikuma. Koera haukumine võõraste peale pole tingitud asjaolust, et ta on lihtsalt koer või kaitseks ohu eest, vaid selle dikteerib ette närvirakkude talitlus ( sügavamas mõttes aga aineosakeste süsteemide ,,käitumised" ). Füüsikaline keskkond ( reaalsus ) tuleb rohkem esile. Näiteks nägemine. Me näeme sellepärast, et esemetelt peegeldub tagasi valgus meie silmadesse, silmede võrkkestadesse, mis saadab edasi elektrilise signaalina ajju, mis omakorda 22 töötleb ja analüüsib seda. Umbes niimoodi toimub meie nägemine. See muudab või annab uue tä- henduse maailma kohta, kus inimene seni eksisteerinud on. See toob inimese tõelisele reaalsusele rohkem lähemale. Kirjeldatud seisund on väga isiklik inimesele. Ta on küll üksi aga ta ei tunne en- nast üksikuna
21 üle puuokste molekulidele, mis paneb nad liikuma. Koera haukumine võõraste peale pole tingitud asjaolust, et ta on lihtsalt koer või kaitseks ohu eest, vaid selle dikteerib ette närvirakkude talitlus ( sügavamas mõttes aga aineosakeste süsteemide ,,käitumised" ). Füüsikaline keskkond ( reaalsus ) tuleb rohkem esile. Näiteks nägemine. Me näeme sellepärast, et esemetelt peegeldub tagasi valgus meie silmadesse, silmede võrkkestadesse, mis saadab edasi elektrilise signaalina ajju, mis omakorda töötleb ja analüüsib seda. Umbes niimoodi toimub meie nägemine. See muudab või annab uue tä- henduse maailma kohta, kus inimene seni eksisteerinud on. See toob inimese tõelisele reaalsusele rohkem lähemale. Kirjeldatud seisund on väga isiklik inimesele. Ta on küll üksi aga ta ei tunne en- nast üksikuna. See on ainult inimese enda teadvuse ja enda ümbritseva maailma ,,suhe". Ta on kõi-
üle puuokste molekulidele, mis paneb nad liikuma. Koera haukumine võõraste peale pole tingitud asjaolust, et ta on lihtsalt koer või kaitseks ohu eest, vaid selle dikteerib ette närvirakkude talitlus ( sügavamas mõttes aga aineosakeste süsteemide „käitumised“ ). Füüsikaline keskkond ( reaalsus ) tuleb rohkem esile. Näiteks nägemine. Me näeme sellepärast, et esemetelt peegeldub tagasi valgus meie silmadesse, silmede võrkkestadesse, mis saadab edasi elektrilise signaalina ajju, mis omakorda töötleb ja analüüsib seda. Umbes niimoodi toimub meie nägemine. See muudab või annab uue tä- henduse maailma kohta, kus inimene seni eksisteerinud on. See toob inimese tõelisele reaalsusele rohkem lähemale. Kirjeldatud seisund on väga isiklik inimesele. Ta on küll üksi aga ta ei tunne en- nast üksikuna. See on ainult inimese enda teadvuse ja enda ümbritseva maailma „suhe“. Ta on kõi-
annaabi.ee 
