ja näeme rohkem kui suudame usun, see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord kare`m: su kuju on mu südame kohal millal me teame, mil aeg ajast parem? ja sind on rohkem kui päris Istu sa kaalul, kas vannu või palu: su hingamine minu sees raskus on üks, olgu kui suur su talu. kui ütleb värin või silmavesi Sina ju aegasid mõõta ei saa, et sõnad ei jaksa iial osa sa oled ju temasta – kanda üht elukoormat aeg aga on sinu kaaluja! milles kogunend kogu mäss võitlemas olematu eest Jaan Pehk kui olematu on rohkem kui olev ja minek on tulekust ees raamatuid saab panna virna su süda lööb veel mu soontes ridadesse riiulisse
12) 1954 - SÄDEMED TUHAS ja 13) 1963 - ÄÄREMAIL. Marie Under põgenes 1944. aastal Rootsi. Seal olles igatses ta kodumaale tagasi saada. Paguluses olles hakkas üha vähem ilmuma enda loodud luuletusi, valdavalt tegeles ta tõlkimisega. Luuletuses ,,Põgenik" väljendab metsik igatsus kodumaa järele, kuid tee on ära lõigatud. Suureks sooviks on vaid saada kord koju tagasi, magada selle mullas välja kõik silmavesi. Kogus ,,Sädemed tuhas" otsib ta küsimusi elu suurtele mõistatustele seejuures kirjeldab ta oma elu õnnetaotlust ja selle äpardumist ning illusioonide purunemist luuletuses ,,Uneretk". Luuletuses ,,Ja langes üks täht" väljendub elujanu, pilk möödunuile ja teadmine, et teekond läheneb lõpupoole. 14) 1981 - MU SÜDA LAULAB. Raamatu ,,Mu süda laulab" on kokkuvõte Marie Underi teostest ,,Kogutud luule" (Stockholm, 1958) ja ,,Ääremail" (Stockholm, 1963)
tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu, ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning laskub lausa põlvili armu paluma. Juudit tõstab vanamehe ja poisi jalule tagasi. Juuditi arvates on
annaabi.ee 
