Muud juttu tajumiste kohta võib lugeda sinine raamat lk 214 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. · Tingimatu refleks organismi käitumisreaktsioonid, mis on määratud organismi geneetilise programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Neid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel näiteks imemise, haarde-, kõhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid · Tingitud refleks selle väljakujundamisel on oluline meeles pidada, et: 1. Tingitud refleks kujuneb välja tingimatu või varem omandatud tingitud refleksi alusel 2. Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, ei kutsu algul esile mingit kindlat vastust, põhjustab üldise orienteerumisreaktsiooni (silmade ja pea pööramine, liikumine ärritaja suunas)
5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) 29. Lihaste refleksid. Sile- ja südamelihased on tahtele allumatud. Vöötlihased on tahtele alluvad. Tingimatud refleksid on organismi käitumisreaktsioonid, mis on määratud organismi geneetilise programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Tingimatuid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel on kaasasündinud imemise, haarde-, köhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid. Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt käitumisrefleksid ja liigutusvilu 30. Tahtlikud ja automaatsed liigutused. 31. Väikeaju ehitus ja funktsioonid. * Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool * Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks ussiks * Supraspinaalne sensoorne keskus
Selline fleksorrefleks on kaasa sündinud, olenemata loomade eelnevast elukäigust. See on tingimatu refleks. Tingimatu refleks – organismi käitumisreaktsioonid, mis on määratud organismi geneetilise programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Need refleksid põhinevad retspetorite ( sensorite ) ja efektorite vahelistel jäikadel neuronaalsetel lülitustel. Inimesel näiteks imemise, haarde-, kõhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid Tingitud refleks – omandatud refleks. Selle puhul kujuneb erutunud sensorite ja efektorite aktiivsuse vaheline funktsionaalne seos alles õppimisprotsesside tulemusena. selle väljakujundamisel on oluline meeles pidada, et: Tingitud refleks kujuneb välja tingimatu või varem omandatud tingitud refleksi alusel Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, ei kutsu algul esile mingit kindlat vastust, põhjustab
annaabi.ee 
