Enamikel juhtudel piirab HPV viirus end ise. HPV infektsioon võib osaleda pahaloomuliste muutuste tekkes. HPV erinevad genotüübid nakatavad erinevaid epiteeli liike (Slassarenko 2009). 3.1. Jagunemine 3.1.1 Madala ja kõrge riskiga genotüübid Genitaal-HPV nakkus on jaotatud onkogeensuse alusel (Slassarenko 2009): Madala riskiga genotüübid - HPV 6, 11, 40, 42, 43, 44, 54, 61, 70, 72, 81, 89. Esimesed kaks neist võivad nakatada genitaaltrakti kui ka ülemisi hingamisteid, suuõõnt, silmasidekesta. Kõrge riskiga genotüüpid - HPV 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59. HPV erinevad kõrge riskiga tüübid põhjustavad vähemalt 97% emakakaela kasvajatest. Arvatavalt kõrge riskiga genotüübid - HPV 26, 53, 55, 66, 68, 73, 82, 83. Teadmata riskiga genotüübid - HPV 30, 32, 34, 57, 62, 64, 69, 71LVX160. 3.1.2. Healoomulised ja halvaloomulised genotüübid Kõigi HPV viiruste genotüübid on Dr.Remm (1998) jaganud järgnevalt:
arvukust, kuid haigus levis kiiresti kogu Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. · Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. · Viirust levitavad ka verdimevad putukad Patogenees Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. · Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. · Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse.
nina muundumist. Levik: Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Viirust levitavad ka verdimevad putukad, vähesel määral ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik
annaabi.ee 
