TOIT SÖÖMINE,SEEDIMINE AINEVAHETUS LÕPPJÄÄKIDE IMENDUMINE RAKKUDES ERITAMINE ENSÜÜMID on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüüme leidub kõikides organismide kudedes ja tavaliselt muudavad reaktsioonide kulgu.Võib väita, et ensüümid teostavad inimorganismis kõik muutused, alates silmapilgutusest ja lõpetades vananemisega. Kokku umbes 2100 erinevat ensüümi. VITAMIINID on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks.Kui organis ei saa vajalikke vitamiine,siis tekivad ainevahetusehäired ning kui organism saab jälle normaalselt vitamiine, ainevahetushäired kaovad. Pikaajalisel vitamiinide puudumisel kujuneb välja konkreetne haigus ning mis võib lõppeda isegi surmaga. C vit.- põdesid meresõitjad, haigestusid skorbuuti. A vit
· Kui mõnda vitamiini vähe, häirub ensüümi talitlus, mille koostisse see vitamiin kuulub (häirub ainevahetus). Ensüümid - eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise seejuures muutumatuks. · Ensüümid enamasti kiirendavad reaktsioonide kulgu. Neid leidub kõigis kudedes. · Ensüümide kaasabil organismid kasvavad, arenevad ning toimuvad muud eluprotsessid. (Alates silmapilgutusest lõpetades vananemisega). · Lihtsamad ensüümid on valgulise ehitusega. · Keerulisemates liitensüümides on lisaks valkudele ka teisi ühendeid. Sageli vitamiine. Ainevahetuse kiirus sõltub: · Mida väiksem on organismi kehamass, seda kiirem on ainevahetus. (imikud) · Vanus noortes organismides kiirem · Keha temperatuur mida kõrgem seda kiirem (kõigusoojased)
Sipelgad Sipelglased on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Maailmas on üle 20 000 liigi , Eestis 54 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuvalihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (15) liiki, väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad
Suised on haukamistüüpi. 11 (Wikipedia, 2011) Sipelglased (Formicidae) Sipelglased (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli
annaabi.ee 
