, . , , - , , - . , , . VI Valetamine Bella DePaulo (1996) Teadvustatud tegevus, mille eesmärgiks on muuta mitteverbaalsetes kanalites väljendatavat emotsiooni Mitterverbaalsete kanalite tunnused, mis on olulised valetamise hetke fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused Sümmeetrilised näoväljendused · Muutus ei peegelda valetamist Silmside Naeratuste arv Pea liigutused Zestid, v.a. adaptorid Õlakehitused Jalgade liikumised Pooside muutused Vastusreaktsiooni aeg ja pikkus Kõne kiirus Enesekesksed väited.
o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele.
kolleegi emotsionaalne heaolu; millele järgneb – loomulikult – õpilaste turvalisus ja heaolu. riske“ (Perore 2000). Igasugune ahistamine on tööpaiga tervislikkuse ja turvalisuse küsimus – Sel hetkel, kui me „üle võtame“, on oluline mitte edastada õpilastele sõnumit, et nende seda ei tohiks kunagi alatähtsustada või tühisena näidata, või anda maotu „silmapilgutuse ja tavaõpetaja on ebatõhus või ei saa hakkama: näiteks, „No nii! Päris õpetaja on nüüd siin. küünarnukimüksuga“ märku, et see on „ohvri enda süü“! Sellises õhkkonnas kardavad õpetajad See, kes korra majja lööb (erinevalt õpetajast, kes just lahkus...)“. sageli sõna võtta (kardavad isegi oma töö kaotada, kuna nad „ei suuda neid lapsi ohjata“). Ahis-